kolmas sebimine (julia) - visa tüdruk
see, mida ma siin kolmandaks sebimiseks nimetan, polegi õigupoolest mingi sebimine. vähemalt mingit erilist sebimisplaani mul küll ei ole. pigem on see lihtsalt ühe nõrkusehetke tulemus.
aga mingem ajas aasta tagasi. istun siis mina kodus arvuti taga ja klõpsan himura pilguga internetis erinevate tütarlaste pilte. juhtumisi avastan, et üks nendest elab minust ju üksnes 200 meetri kaugusel - oo rõõmu-rõõmukest! vahetame paar kirja ja paari päeva pärast olengi tal klõpsti külas. tütarlaps on kena, täpselt nii nagu pildi pealgi, sõbralik kah, aga tasapisi selgub paar häirivat asjaolu. esiteks, ja mul on suisa häbi seda häirivaks asjaoluks tunnistada, aga tütarlaps, kellele ma siinse blogi tarbeks panen nimeks julia, on venelane. ma ei tea mis värk on, aga miskit on kogu selles vene värgis teistmoodi. tegelikult on mul ka endal esivanemate hulgas venelasi, seega olen ka ise segavereline, nii et mul ei tohiks mingit haukumist olla, aga ikkagi. midagi selle asja juures mind häirib. neil on nende puutin ja kesktelevisioon ja suured kõrvarõngad ja "pjhemje aktsjent"... ma ei saa midagi parata. ma võin ju sõbralik olla, aga ma ei kujuta ette, et sealt midagi arenema võiks hakata.
teiseks, tasapisi selgus, et kuigi tütarlaps on amatöör-fotomodell, on tal selline suhteliselt lauaga löödud keha. sale küll jah ning kui eraldi võttes rind oli selline normaalne ja puus oli kah selline normaalne, siis kõik kokku oli ikka kuidagi kangesti sirge ja sile - eest, tagant ja külje pealt. ja nii oligi - kultuuribarjääri tõttu mingit olulist vaimset sidet ei tekkinud, laudja keha tõttu erilist panemise isu ka ei äratand ja nii ma sealt ruttu jalga lasingi. ilmselt mina siiski jätsin mingil põhjusel hea mulje, sest juba paari tunni pärast kutsus ta mind sms'i teel ööklubisse (kuhu ma ei läinud) ning kogu vahepealse aasta on ta mulle keskmiselt kord kuus meelde tuletanud, et ma võiks ikka veel talle külla minna (mida ma pole teinud).
kuni siis mõned päevad tagasi nägin teda ööklubis. rõõmustasin muidugi, ammune tuttav ikkagi, kallistasime... ja nii kui ta oma saleda kehaga minu vastu liibus, nii mul miski nõksatas kuskil (püksis ilmselt) ja enne kui ma arugi sain, olin juba jõudnud öelda "oi ma pidin sulle ju külla tulema!". "oojaa!" oli temalt muidugi vastus kiire tulema. täpsem aeg jäi küll kokku leppimata (olin juba vaikselt kahetsema hakanud), aga juba järgmine hommik hüppas msn'i aken lahti "et millal siis?". meenutasin, kuidas see tema liibumine oli siiski päris lahe olnud, ohkasin mõttes ja nii me saabuvaks reedeks tema pool kokkusaamise kokku leppisimegi.
nonäis. nimetagem seda siis libasebimiseks. tegelikult oli plaan siin üksnes täiesti uute inimestega tutvumisest kirjutada, aga olgu pealegi. vaatame siis erandkorras, äkki õnnestub ka seda vana supikest mingil söödaval moel üles soojendada.
5 kommentaari:
Niisugune küsimus, et missugune sa välimuselt oled??
Ütleme mingi keskmiselt ilusa naise seisukohalt...
Missugune on su riietumisstiil?
püüa asju mitte üle mõelda ja üle analüüsida (eriti veel enne, kui tibiga üldse mingit kokkupuudet omad!). ma ise tegelesin ka vanasti hobikorras sebimisega. see oli veel rate.ee ilusatel algusaegadel :) mugav oli - ma ei pidanud väga palju seal sorama, sest õng oli koguaeg vees ja msni aknad hüppasid ise lahti.
üritasin ka eelnevalt jutu põhjal mingeid järeldusi inimesest teha, aga lõpuks sain aru, et reaalsususes ja kübermaailmas oskavad inimesed võrratult erinevalt käituda. sellega seoses tuligi nii pettumusi kui rõõmuhetki. pilti üritasin küll iga kord välja pinnida, aga see oli see aeg, kui kõigil veel polnud skännerivõimalust ja digifotokast rääkimata. ja no photoshopitud digipiltidest ma ei räägigi :) õnneks siis tulidki kõik sellisena nagu olid, mis oli kohati hirmutav. sest ükskord pidin ma ühele noormehele kõigepealt psühholoogilist nõu andma, sest tal oli naistest natuke vale arusaam ja vale lähenemisstrateegia. ja teiseks, ta nägi päris õudukas välja, vähemalt selle pildi peal, mida mulle näitas (no muidugi see võis võlts ka olla), siis ma natuke noomisingi teda, et võiks ikka valida ka, mis piltidega muljet avaldada. ma loodan, et ta lõpuks minu antud nippidega meelitas kedagi enda ühikatuppa.
endalgi tuli ette selliseid juhtumeid, kus võhivõõra tüübiga mööda öist linna (nt Koplis) ringi sõitsime. või siis ükskord ma meelitasin ühe noormehe pimedasse metsa, et seal juttu puhuda. pärast ta hakkas närvidele käima oma egotrippinguga ja fafa-suhtumisega ning ma olin sunnitud deidi katkestama ja minema Sopranosid vaatama.
kahju, et tol ajal (kusjuures ma räägin ainult 5 aasta tagusest perioodist!) veel blogimine nii normaalne ja globaalne tegevus polnud. oleks kah (sama) vahva päevik välja tulnud.
igatahes ma loodan, et see sae õudukas toob teile põnevaid sündmuseid kaasa :)
keskmiselt ilusa naise seisukohalt riietun ma ilmselt halvasti - t-särk ja teksapüksid, ning isegi mitte mingid firmakad, vaid täiesti suvad. ma olen mõelnud jah, et äkki peaks veidi paremini riides käima. firmanimi näiteks tundub ilusatele naistele päris oluline olevat. aga ega ma riietega oma pead väga ei vaeva. kui miskit tundub puudu olevat, siis võtan mõne parema stiilitunnetusega naissõbra kaenlasse, teeme ühe shoppingutuuri ja ta võib minu peal barbit mängida - sobitada mulle selga, mida ta heaks arvab ja kui ka mulle sellest miskit meeldib, siis (olenevalt hinnast) ostan ka miskit ära.
aga välimuse osas on mu ainuke päästja ilmselt laiad õlad ja veel paar musklit siin-seal strateegilise koha peal, mis jätab mulje, nagu ma oleks jõle sportlik (kuigi tühja ma tegelt olen).
Anna link saidile, kus saab vaadata sobivaid tütarlapsi kauguse järgi? :-O
Mingi aadressotsing või geograafilised koordinaadid? ;-)
reit ikka reit. paned seal "täpsem asukoht" otsingureale oma linnaosa või tänava nimetuse ja ludinal tuleb ette nimekiri koos piltidega kõikidest endale sellise asukoha määranutest. vanuseid peab muidugi hoolega jälgima, sest see on suht lasteaed seal, aga kes otsib, see leiab:)
Postita kommentaar