teine sebimine (pille) - esimene külaskäik

pille tuli, pille oli ja pille läks. aga väga lahe oli. alguses ma ehmusin ära, ta oli näost punane nagu vähk. olevat just solaariumist tulnud. noh ööklubibeibede värk, katsume leppida kuidagi. aga edasi ta vaatas mu raamatuid ja vidinate kollektsioone, siis mängisime küünlavalgel kaarte ja mulisesime niisama. vahetus suhtlemises oli ta hoopis lõbus ja sõbralik ja sugugi mitte tuim ja loll, nagu msn'is temast mulje jäi. tal oli küll mingeid muid asju kokku lepitud ja pooleteise tunni pärast lasi ta juba jalga, aga eks see oligi selline esimene pinnasondeerimine tegelikult. normaalselt suhelnud me sisuliselt ju polnudki enne, sest msn ja ööklubi pole küll need kohad, kus inimesest sotti võiks saama hakata. mina igatahes jäin rahule ning kuigi midagi konkreetset me järgnevaks kokku ei leppinud, siis jutt jäi tal selline, et ta nüüd kodus vanaemaga harjutab hoolega kaardimängu ning järgmine kord teeb mulle juba pähe (sest seekord sai ta ise pika puuga). ja kuna selle "järgmise korra" võttis ta ise teemaks, siist põhimõtteliselt tundub isegi lootust olevat.

esimese sebimise nastja on mulle siin paar kirja saatnud, et kuidas mul läheb ja mis ma teen. ilmselt ta siiski ei ole kristlane, vaid tõmbas niisama korraks tagasi, sest tegelikult ma ju noomisin teda kah, et ta oli alguses liiga aktiivne.

kolmanda sebimise juliaga on suhe muutunud asjalikuks hoopis. ühesõnaga sõbralikuks, mingis mõttes ka usalduslikuks, kuid täiesti külgelöömisvabaks ning keemiat siin ei ole. no minu poolt polnud seda keemiat tegelikult vist kunagi eriti, tema poolt alguses siiski oli, aga nüüdseks - ma kasutan ta abi mingites asjades, millega ma ise hakkama ei saa, ta tundub mind heal meelel aitavat ja ma olen talle selle eest tänulik. aga sebimise kui sellise võib päevakorrast maha võtta.

ättitjuudiga tüdruk sünnipäevapeolt siiski saatis oma msn'i, lisasin ta endale nimekirja, aga pole isegi tsekkinud, kas ta ka onlines on olnud ja pole isegi olnud aega mõelnud, mida temaga pihta hakata. temale mõtlemine pakub igatahes pinget. sama asi valimisürituse tonksajatüdrukuga. peaks tema kontakti ka kuskilt välja uurima. ok, ta on mul isegi orkuti sõbralistis, kuid kahjuks alles järgmise nädala teisipäevast alates oleks aega sellega põhjalikumalt tegelema hakata.

teine sebimine (pille) - tuleb? ei tule? tuleb? ei tu...

nonii, tänaseks on siis asi pärast pikemat venimist ja mitmeid valestarte nõndakaugele jõudnud, et pille väidab ennast mulle õhtul külla tulevat. kuigi ausalt öeldes on mu huvi nüüdseks suht jahtunud. ta lubas siin juba ka eelmine nädal tulla ja vist ükskord varem kah, aga kuidagimoodi jäi see asi ikkagi alati ära. kuid nagu öeldud, mul suht kama. miks? on ju küll pandav? no on küll jah, aga msn'i kaudu on jäänud mulje, et ta on suht totu. kohe kui ma teda natuke provotseerin või püüan natuke lõbbusam olla, siis ta ei saa enam aru. ok, mu huumorisoon pole just mingi eriline kõrgpilotaazh, aga no kamoon. tema poolt samas pole veel mitte ainsatki huvitavat mõtteavaldust või kelmikas-õrritavat lausekatket tulnud. võibolla ma lihtsalt ei inspireeri teda, aga võibolla ta ongi selline tõsimeelne otserühkija. kui ta nüüd tõesti peaks täna tulema, eks siis saab loodetavasti teada.

ättitjuudiga tüdruk ühes eelmises postituses kirjeldatud sünnipäevapeolt. nägin teda nädal tagasi klubis. ütlesin "hea mees, lasid mul ennast orkutist otsida, ennast polegi seal". ta ütles, et ma olevat öelnud, et otsin ta orkutist üles ja siis keeranud selja ning marssinud minema ning ei andnud talle isegi võimalust öelda, et teda seal pole. eem... võibolla tõesti? ühesõnaga sedapuhku lüpsin ta käest ta e-maili aadressi. ehtminulikul kombel muidugi unustasin selle umbes nädalakeseks, eile siiski tuli meelde ja kirjutasin talle. vahetasime mõned kirjad, ta rääkis oma jubedatest klubikogemustest (kuidas talle midagi joogi sisse poetati, kuidas ta seejärel klubist otse haiglasse sõidutati ja kuidas ta kogu loost midagi ei mäleta... mis toimub eestis?!), üritasin teemat siiski normaalsematele radadele juhtida ja tema käest tema msn'i välja suskida, aga selles osas pole vastust enam saanud. nojah.

eile päeval sattusin mingile valimiskoosolekule. erinevad erakonnad väitlesid omavahel, pooleldi pull, pooleldi poliitika. kuna istekohti ei olnud, seisin seina ääres. üldiselt oli ka seinaäärne rahvast täis, aga minu kõrval oli siiski natuke vaba ruumi. tuli siis üks tüdruk mu kõrvale ja nõjatus vastu seina nagu minagi.

selle tüdrukuga on nüüd selline lugu, et... kunagi ma nägin rates ta pilte ja tundsin, puhtalt pildi vaatamisest, et hakkan armuma. ja panin rate kõmmdi kinni. ok, enne vist isegi kirjutasin kah talle ja me võibolla isegi vahetasime mingeid kirju, aga sellest ma ei mäleta enam tuhkagi. siis mingi aasta tagasi nägin teda kuskil klubis. no me tundsime teineteist ära, noogutasime ja teretasime, aga suurt muud ei midagi. teadsin juba ette, et tema lähedusest on vaja ruttu jalga lasta ja nii ka tegin. paar kuud tagasi sattusin mingile üritusele, kus ta oli mingi asjapulk. haarasin endale ruttu mingid ülesanded, et olla nende kallal hästi busy ning unustada ta kohalolek. õnnestus muide. paar nädalat tagasi sattus näppu mingi ajaleht, mille üks artiklistest oli tema poolt kirjutatud. ära tundsin ma selle muidugi artikli juurde lisatud pildi järgi ning sedasama pilti vaadates tundsin, kuidas ma hakkan jälle armuma ning see on ju täiesti crazy, sest esiteks minuga ei juhtu sellist asja ÜLEÜLDSE mitte kunagi ja teiseks lihtsalt mingi välimuse pärast... kuigi kõigi nende põgusate kokkupuudete puhul on ta tundunud ka nutikas ja asjalik - ikkagi siin-seal asjapulk ning kirjutab ka artikleid ja puha... aargh ei ma ei tohi mõelda sellest.

ühesõnaga nüüd see tüdruk seisatas mu kõrvale. vaatasime teineteisele otsa, ahaa tere, siis vaatasin jälle sinnapoole, kus mingid rääkivad pead oma poliitikat ajasid. ja mida see tüdruk siis tegema hakkas? tonksas mind küünarnukiga ja kommenteeris midagi. ma kommenteerisin vastu. siis tonksas mind põlvega ja kommenteeris veel midagi. ma kommenteerisin vastu. siis tonksas mind õlaga, kingaotsaga, siit-sealt, oma kümme korda tonksas mind, et jälle midagi kommenteerida. ja kui taevalikult ta lõhnas samal ajal... vahepeal seisis niisama, selg vastu seina, õlg vastu minu õlga. huh?

mul on nüüd kaks valikut. kas ignoreerida teda jätkuvalt või leida mingi võimalus ta enda jaoks KIIRELT maiseks taandada, sest kui ma ignoreerimise asemel kontakti võtan ning samas ei suuda tema seletamatut mõju minu üle kuidagi neutraliseerida, siis on tulemuseks see, et armungi ära ja siis on täitsa pekkis.

sebimiste vahekokkuvõte

selgus, et mul on terve patakas mingeid töid vaja teha, mille kõrvalt sebimise jaoks naljalt aega ei jäägi. no teoorias saaks ju minna kuskile linna peale mingit lambilantimist teha, aga koju ma kedagi kutsuda ei saaks, sest siis oleks kohe pool päeva vastu taevast.

esimese sebimise nastja ilmselt ootab küllakutset ja on ise kuss. viimati ma ju ütlesin, et ta on liiga aktiivne ning tema viimased sõnad olid, et "noh, millal sa mind uuesti kutsud?". no ma pole seni kutsunud ja kahtlen, kas üldse kutsungi.

teise sebimise pille viskab ikka aeg-ajalt mu msn'i akent lahti ja küsib, et äkki ma tulen kluppi (aga kluppi vindumaminek pole tavaliselt minu rida) ja räägib, kuidas ta mulle ikka kunagi külla tuleb ja kuidas me siis filmi vaatame ja kaarte mängime ja mida kõike (tühjad sõna kõik ma ütlen:).

kolmanda sebimise julia tsekkis vist niisama ja edasist aktiivsust näha ei ole. käisin tal korra täiesti sebimisväliselt ja asja pärast külas ja selgus, et toanaaber on tal täitsa pandav. kusjuures toanaaber hakkas isegi kergelt kekutama, kui ma seal olin, aga mingeid konkreetseid plaane mul selle võimaliku liini osas ei ole. pealegi mingite sõbrannade/toanaabrite korraga-sebimine on alati libe tee ning seal on kerge hoopis ise lolliks jääda.

lahedat tsikki viimatiselt peolt pole 100% orkutis, uurisin järgi. nii et ta lasi mul rahusmeeles lubada, et ma ta orkutist üles otsin. mida oligi arvata:)

käisin nädalavahetusel teises linnas ja seal tekkis kohe põmpsti terve posu tüdrukuid, kes kõik flirtisid minuga nii et maa must. kusjuures nad olid ka ise täiesti viimase peal - lahedad, lõbusad, aktiivsed, rõõmsameelsed, sõbralikud, nutikad. välimuse koha pealt - esiteks nad olid modellid ja teiseks nad polnud niisama modellid (sest modelle on ka igasuguseid), vaid nii ilusad, et kuku pikali. juhtus lihtsalt selline üritus olema, kuhu oli suuremas koguses mingeid modelle kokku tulnud.

no selle välimuse-asja suhtes ma üritan muidugi immuunne olla, aga tuleb tunnistada, et paradiisi-tunne tuli ikka peale küll, kui piltilusad modellid tundide viisi juttu tegid, naeratasid, kallistasid, katsusid ja nii muuseas kogemata vahepeal vastu mind liibusid. mitte et ma ise mingi eriline väärtus oleksin, aga ma olin seal vist üks väheseid heteroseksuaalseid meesisendeid ning aktiivsete tüdrukutena ei raisanud nad ka ülearu aega. mõned neist viskavad mul nüüd hiljemgi msn'i akna lahti ja küsivad, et kuidas mul läheb ja mis ma teen. ratedest ja orkutitest on näha kah, et staatused on neil puha "single" ja "vallaline".

hullumaja noh, aga mida ma teen nendega, kui nad kõik on teises linnas ning ma juba põhimõtteliselt ei usu mingisse kaugsebimisse. sest õige sebimine on lõpuks ikkagi ainult see, kui keegi mulle külla tuleb (või äärmisel juhul kui ma ise kellelegi külla lähen). õige sebimine on rahulik ja vahetu omavaheline suhtlemine turvalistes ja privaatsetes tingimustes. õige sebimine on silmavaatamine, käesilitamine ja kaissuvõtmine. ning kõik muu on lihtsalt butafooria ja sublimeerimine.

nii ma siin siis olen. maigutan nagu kala kuival. ning vähemalt järgneva nädala jooksul ei saa endale isegi seda õiget sebimist lubada. aargh.