kuidas norras elava iiri tüdruku mõnukirss päriselt kirsimaitseliseks osutus

seoses töökohustustega tegin suve hakul ühe norra-treti, väidetavalt siis maailma kõige kallimas linnas oslos. no eks need hinnad võtsid ikka köhima küll seal, aga muidu igati kena väike linnake, nii et otsustasin kohe alguses vahemaid pigem jalgsi jalutades kui mõne transpordivahendi abil läbida.

ühe taolise hommikuse jalutuskäigu ajal sattusin pisikesele tänavakohvikuid ja pisirestorane täistipitud tänavale. oli veel hommikune aeg, nii et kohvikuid alles avati ning ühest pisirestoranist mööda jalutades silmasin ukseavas imekaunist põllega tütarlast, kes harjaga uksemademelt tolmu pühkis. ta kaunis figuur üksnes registreerus mu teadvuses ning ma jätkasin oma teekonda, kuid juba paarkümmend meetrit edasi jõudnuna hakkas mu peas vasardama "waddafakk? sa oled välismaalasena välismaal ja sa silmad kaunist üksikut tütarlast ja mismõttes sa isegi ei küsi tema käest ühtegi olen-eksinud-turist stiilis küsimust?".

üldiselt pole mul kombeks võõraste tütarlastega suisa tänaval tutvuda (kuigi see on mul alati plaanis olnud, aga pidevalt on kas kiire või saapad lääpas või habe ajamata või sada vabandust), aga no millal siis veel, kui mitte välismaal teha neid asju, mida kodukamaral ei tee. pöörasin kanna pealt ringi ning läksin tagasi. tütarlaps seisis oma harjaga ikka veel ukseavas ning tõstis üllatunult oma suuredsilmad, kui teda kõnetama asusin. ausõna ei mäleta, mida ma konkreetselt küsisin, aga vastuseks naeratas ta täiesti imeliselt päikselist naeratust ning pärast põgusat jutuajamist ukseavas viipas mind restorani siseruumide poole. tal olevat vaja veel koristustöid jätkata, aga kuna kliente hetkel veel polnud, siis võis ta oma toimetamiste kõrvalt ka mu lõpututele "clueless tourist" küsimustele vastata. restoranist välja astusin juba tüdruku nime, FB kontaktide ja telefoninumbriga varustatult - et noh, teinekord ta äkki saab mulle linna näidata või miskit. oh yeah! : )

järgmisel kokkusaamisel teostasime tema poolt läbiviidava mini-ekskursiooni oslo südames, jalutasime pargis, sõime jäätist ning lobisesime maast ja ilmast. tegemist on segaverelise norra-iiri tüdrukuga, kes on küll ka kuskil modelliagentuuri nimekirjas (tema pika kasvu ning hästi saledate ja pikkade jalgade puhul on pannud see mind ka sugugi imestama), aga suvel teenib taskuraha ettekandjana. kokkusaamise lõpus tekkis küsimus, et mida siis järgmine kord teha. "well we could watch a movie at my place?". oh yeah! kuldsed sõnad, eriti kui tüdruk need ise esimesena välja käib : )

järgmine kord tabas mind kultuurishokk. sissejuhatavalt seati sammud - videolaenutusse! ja seal laenutataksegi, raha eest, videokassette. no okei, välismaa värk ilmselt. tüdruk pakkus välja igasugu filme, aga ma valisin välja filmi "hatchiko - the story of a dog". teadsin sünopsise põhjal (koer saadab igal hommikul oma peremehe rongi peale, aga kui peremees töökohal sureb, jääb koer järgmiseks 10 aastaks oma peremeest sinna raudteejaama ootama), et tegemist on vägeva pisarakiskujaga, mille vaatamise ajal ning ka pärast lõppu tüdrukud kindlasti kaissu tahavad pugeda. tüdruku korter asus sealsamas videolaenutuse lähedal - ta elas koos paari sõbrannaga suures mitmetoalises kesklinna korteris ning sõbrannasid polnud õnneks kodus - ning film töötas nagu õlitatult. mis ma lohutuseks muud oskasingi teha, kui kaisutada, pead silitada ja... suudelda. tõepoolest, suudlemiseni jõudsime alles seoses lohutamisvajadusega kurva filmi lõpus, aga tagasihoidlik ja häbelik nagu ma olen, ei käi mul need asjad nii kähku nagu mõnel teisel.

filmi lõppedes oli väljas juba pimenema hakanud ja huvitaval kombel ei tulnud isegi teemaks, et äkki ma peaks nüüd koju minema hakkama. voodi oli tüdrukul sealsamas suures toas kapi taga ja kohati tundub, et võibolla oli tal see algusest peale juba selliselt planeeritudki, but who am I to complain. või siis juhtus see tõesti iseenesest, aga diivanipealsest lohutussuudlemisest sai voodipealne pärissuudlemine ning kuna pisut palav hakkas kah, siis sai termoregulatsiooni eesmärgil ka riideid vähendatud kuni selle piirini, et rohkem vähendada polnud enam võimalik.

järgnevatel detailidel ma pikemalt ei peatu, välja arvatud kaks nüanssi. esiteks oli tüdruk sõna otseses mõttes kirsimaitseline. maitseid on tüdrukutel igasuguseid ja räägitakse mingisugusest muskusest ja millest veel, aga minu jaoks on nad kõik suht neutraalsed olnud. ei midagi erilist ja ka mitte midagi ebameeldivat, aga normaalne. välja arvatud selle tüdruku puhul, kes sealt altpoolt, aga eriti just oma pisikese naudingukirsi pealt, maitses täpselt nagu magus kirss. avastasin endalegi üllatuseks, et see maitseb mulle - kohati tundus, nagu ma oleksin ametis mingi täiesti erilise magustoiduga. võibolla on tõesti mõned tüdrukud tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust? : )

ja teiseks - ma eelistan ennast alati tagasi hoida, et lõplikku naudingut üha edasi ning edasi lükata. kui tüdruk mu eelmises paragrahvis kirjeldatud tegevusele samaga vastas ja ma tundsin, et asi hakkab liiga intensiivseks minema, siis üritasin teda peatada jutuga "wait-wait-wait or else I might come", aga tõstis ainult korraks pea, naeratas oma päikselist naeratust ja ütles "well that's the whole idea, stupid!".

BTW - esmakordselt selle blogi ajaloos on lisatud pildil ka sissekande tegelik peategelane. kuna tegemist on norras elava iiri tüdrukuga, siis pole ilmselt ohtu, et keegi siinsetest lugejatest teda tundma juhtub ning seeläbi asjaosaliste tegelikud identiteedid ning delikaatsed eraelulised detailid vägagi ebadelikaatsel moel paljastatud saaksid.

kuidas suurte balloonidega ungari couchsurfija mu peaaegu pooleks ratsutas

ennäe, nüüd meenus veel üks suvine couchsurfingu lugu. juhtus see mõni aasta tagasi, nii et olin juba peaaegu unustanud, aga hiljutine eesti-hiina sõprussuhete arendamine värskendas mälu.

niisiis potsatas ka tookord postkasti öömaja küsimine kahelt reisivalt tüdrukult. pildi pealt vaatasin, et tundusid sellised toredakesed ja kirjutasin neilegi, et pole üldse linnas, aga kui nad ennast lähimasse asustatud punkti suudavad ajada, siis võin neile seal vastu tulla ning nad enda poole suvilasse võtta. no problemo.

saabusid kaks erakordselt suurerinnalist ning valjunaerulist reisiplikat - üks rastapatsidega sinisilmne austerlane, teine naerulohkudega pruunisilmne ungarlane. päev veeres süües, lobisedes ja lauamänge mängides õhtusse. kuidagimoodi vulpsas neil kotist välja ka mingi pudel (tundus olevat neil standardteema), mida kolmekesi kuni vaikse surinani tinistasime. juttu tuli kohalikest suvekommetest ja loomulikult tundsin olevat enda kohuse väliskülalistele eestit igati positiivsest küljest tutvustada ning ühe olulisema eesti suvekombena öösiti paljalt ujumas käimist nimetada, mille järeleproovimise kohe ka kärmelt välja pakkusin. rastapatsideta austerlane venitas seepeale "I don't know... I'm kind of sleepy...", aga naerulohkudega ungarlane plaksutas ja hüppas nagu rõõmupall, et "yes! yes! let's go! please!".

seda polnud mulle vaja kaks korda öelda. tõusin ja võtsin tal käe alt kinni - "et sa pimedas ära ei eksiks, sest tee randa on siin hästi keeruline ja kurviline" (yeah right!). randa jõudes näitasin rahvuslikku eeskuju, kiskusin särgi seljast ning püksid jalast ja panin pladinal vee suunas ajama. silmanurgast nägin, et ka ungari tüdruk paljastas oma hiidrinnad (jess!). püksid jättis küll jalga, aga no big deal.

algul sulistasime niisama ringi, aga jahe vesi andis mulle päästva idee - "it's a bit cold, come here, let's warm each other for a moment!". ilma pikema diskussioonita litsusime vees oma paljad kehad teineteise vastu ning hoidsime mõned hetked niisama üksteise ümbert kinni. tegin sinnajuurde ka mõned kohustuslikud lõdisemisliigutused, aga kuna järgmine hetk me ootamatul kombel juba suudlesime, siis sellega lõppes ka kogu jaheduse ja soojendamise ettekäände vajadus. sulistasime ja suudlesime seal veel mõned minutid ning otsustasime, et kohalikud kombetalitused on nüüd igati kombekohaselt läbi viidud ning aeg tagasi minna.

rannale jõudes tõmbasin püksid loomulikult jalga, aga isegi läbi pükste näitas mu alumine osuti visalt koduteed ning nähtavasti ei jäänud see ka tüdrukule teps mitte märkamata. kui uuesti suvilasse jõudes tekkis küssoon, et kes kuhu magama läheb, siis pakkusin välja, et mis ta sõbrannast ikka üles ajama hakata, mul teises majas laiem voodi ja seal saaks ilusti hommikuni ära magatud. tüdruk oli pikemata nõus, aga voodisse jõudes polnud enam küsimustki, mis järgmiseks toimuma hakkab. riided libisesid hoogsalt minema ning peagi leidsin ennast selili voodil, ungari tüdruk koos oma rütmiliselt vappuvate balloonidega minu kohal ratsutamas. tal oli kusjuures ikka väga konkreetne tehnika, millega ta eeskätt just enda eest hoolitses ja mina pidin lihtsalt hea seisma, et mu alumine osuti selle kõige käigus suisa otsast ei rebeneks.

aga oh häda - minu tavapärane voodi osutus tema jaoks liiga kõvaks. ratsutas ja pirtsutas, et voodi pole üldse mugav ja põlved lähevad valusaks. kebisime siis kõrvalvoodi peale ja seal meeldis talle juba hulka rohkem, olevat hea ja vetruv. imestas vel, et kuidas oma tavapärase voodi peal küll üldse magada saan. aga edasi ratsutades tekkis järgmine jama - uus voodi oli küll hea vetruv, aga vetruvuse eest vastutasid vedrud, mis hirmsasti kriuksuma kippusid. no teate küll, selline klassikaline "kriika-kriika", mis läbi seinte kostes ainult väga ühemõttelist infot edastab. kuna maja teises servas ööbis veel inimesi, siis pidime jälle asukohta vahetama.

aga kuhu minna? kõik oli ju alles pooleli ning pakkusin viimase hädaga välja, et äkki siis autosse. jällegi - mõeldud-tehtud ning auto tagaistmele jõudes oli seal korraga vajalikul määral nii pehme kui ka vaikne. nüüd aga selgus, et pealratsutamiseks oli seal ikka neetult kitsas ning tüdruku pea kolksas ühtelugu vastu autolage. lisaks olime me keset ööd lahtisest autouksest sisse ukerdades ka meeletus koguses sääski autosse lasknud, mis teda igalt poolt, aga eeskätt just tagumikust torkima hakkasid (mina olin autoistme ning hiidrindade vahele surutuna nende eest suht kaitstud).

ilmselt oli tüdrukul pidevast kolimisest siiski villand saanud ja ta kiirendas hoopis tempot ning tegi oma jõulisi edasi-tagasi liigutusi järjest suureneva amplituudiga, kuni mul hakkas juba tõsine hirm, et mul võib seal allpool midagi ära rebenema hakata. õnneks tüdruk siiski silmanähtavalt teadis, mida ja kuidas ta tahab ning kuidas seda saavutada, sest peagi krampus ta igas mõttes minu külge ning tõi kuuldavale mingi ungarikeelse huilge. kergendunult hingasin ka mina - eesti-ungari sõprussuhete arendamise nimel püsti pandud verstapost jäi püsti ja terveks ning see ongi ju põhiline : )

kuidas ma hiinlasega metsas eesti-hiina sõprussuhteid arendasin

kuulu järgi olevat couchsurfingus tasuta majutuse pakkumine täielik magavale kassile hiire suhu jooksmise teema. olen igasugu imejutte kuulnud sellest, kuidas mõni düüd just sellel eesmärgil mõne suurlinna kõige poshima koha peal endale kuuma korteri üürib ning siis iga paari päeva tagant uut tüdrukut "teenindab". sellisel moel olevat pakkumistest postkast suisa pungil ning ainuke mure on ilusamate tüdrukute välja valimine.

endal on mul seal couchsurfingus konto juba ammuilma, aga pakkumisi tuleb kord paari-kolme kuu tagant ja nendest ka enamus on mingid kutid poolast või ukrainast (no thanks). eks on ka tüdrukuid olnud, aga nii nagu nad paarisrakendis reisivad, nii nad ka paarisrakendis magavad ning viks, viisakas ja tagasihoidlik nagu ma olen, pole ma hakanud sinna kolmandaks trügima.

kõige lähemal oli teema mõni aasta tagasi kahe poola tüdrukuga, kelle puhul kutsusin sõbra appi neid klubitama. üks neist oli selline armsam ja tantsis minuga klubis liibukat ja teine oli ka juskui huviline, aga jättis mind ennast külmemaks. long story short - sõber oli minust osavam ja suutis "back at my place" ennast kõrvaltoas armsama tüdruku kõrvale sokutada. tüdruk küll natuke pipardas, aga pikapeale lasi oma käe ikkagi sõbrale püksi juhatada ja tegi seal siis tarvilikus koguses üles-alla liigutusi, kuni see asjade käik sõbra meele rõemsaks tegi. mina magasin samal ajal oma toas teise tüdrukuga spooning-asendis platoonilist und.

suvi on tavaliselt siiski sutsu aktiivsem aeg ja pakkumisi potsatab kohati ka lausa iga paari nädala tagant, aga milles on probleem - ma pole teps mitte oma linnakorteris, vaid hoopis suvilas maal. nii ka nädal tagasi, mil soovis majutust üks tüdruk hiinast. vaatasin siis ta pilte ja no täitsa beib oli - küll ta oli seal piltide peal trikoos, küll miniseelikuga ja säärsaabastes, tekitas täitsa huvi ausalt öeldes. vaatasin siis ta reisikirjeldust ja selgus, et tema saabumispäeval olen isegi korraks linnas, nii et otsustasin talle pakkumise teha: ma ei saa küll talle oma korteris majutust pakkuda, aga võin ta näiteks enda poole suvilasse kaasa võtta. näeb ilusat eesti loodust ja maaelu, lähedal on rand, veidi kaugemal mõisad-värgid jne. ja ennäe - selgus, et ta on linnades käinud küll ja veel, aga vat maale pole veel kuskil saanud, seega diil!

esimesel päeval tegime põgusa linnapealse kokkusaamise ja mulle asi täitsa meeldis. ilusad pikad juuksed, aval naeratus, sõbralik jutt, kena keha ja lõhnas hästi. ma ei hakanud endale illusioone tegema ja püüdsin neutraalseks jääda, aga kuklas vasardas mõte: "see on sinu võimalus seksida HIINLASEGA!". kuskilt kunagi olin lugenud, et on muidu mis on, aga iga mees peaks vähemalt korra elus "tutvuma" ühe aafrika mandrilt ning ühe aasiast pärit neiuga, vat siis on tema üks õige mees! olin seda senini suht labaseks lähenemiseks pidanud, aga kui endal nina all üks hiinlanna hästi lõhnama hakkas, siis nina kirtsutavad ajuregioonid lülitusid välja ning sõrmeotstes surinaid tekitavad ajuregioonid hoopis aktiviseerusid. ürgsete instinktide vastu lihsalt ei saa.

kokkulepe oli selline, et järgmine päev võtan ta auto peale ning põrutame maale. nii ka tegime ning siinkohal jätan vahele kogu järgneva kultuurprogrammi koos mõisakülastuste, rannaskäikude, jäätisesöömiste ja muu taolisega ning aeglustan käiku lõpuks mu suvilasse jõudmise juures. minu suhtumine on üldiselt selline, et mina ei aja midagi peale ja jätan tüdrukule alati valikuvõimalusi ning sissejuhatavaks valikuvõimaluseks oli see, et kas ta tahab öösel magada selle maja ülemisel korrusel, mille alumisel korrusel magan ma ise või siis üle õue eraldi majas. hiinlanna siis vaatas ühte maja ja teist maja, käis uuris ühe maja teoreetilist magamistuba ning käis uuris teise maja teoreetilist magamistuba ning otsustas lõpuks, et "this one!" ehk siis minuga sama maja ülemine korrus. hõõrusin mõttes rõõmsalt käsi : ) eraldi majade korral oleks olnud hambad, aga samas majas - you never know! : )

kerin jälle natuke linti edasi ning kui mina oma alumisel korrusel olin kamina küdema pannud ja kamina ees diivanil juba silmanähtavalt soe oli, siis mainis hiina tüdruk, et tema on ikka lõuna-hiinast pärit ja armastab sooja ning see on ikka nii hea, et kamina ees hea soe on. hõõrusin jälle mõttes käsi : ) ilmselgelt oli seal kamina ees tunduvalt soojem kui tema ülemise korruse magamisasemel, kus kaminat teps mitte ei olnud.

mingi hetk hakkasime kultuurilis-ajaloolisest lobast väsima ning tüdruk tegi ettepaneku, et võiksime filmi vaadata, tal läpakas olevat igasuguseid. kuna filmivaatamine kuulub mu tavarezhiimi, siis why not. valiku osas oli mul suva ja ta pani mingi uuemat sorti sherlock holmes'i filmi käima. lebasime kõrvuti diivanil, jalad kaminapoole soojas, läpakas meie vahel filmi näitamas ja mulle hakkas ikka kangesti uni peale kippuma juba. ma küll üritasin endale selgeks teha et - "sul on tüdruk kõrval! sinuga ühes majas! sinu kõrval! sinuga sama diivani pea (ja üldse mitte ülemisel korrusel oma voodis)! keset ööd! ta OOTAAB!", aga isegi sellest polnud tolku, ma olin ikka täitsa tsista. mingi hetk ärkasime mõlemad ja tüdruk tegi ettepaneku, et paneme filmi kinni ja lähme magama. ütlesin läbi poolune, et "yes, ok", otsisin tekid välja ja pugesime mõlemad kumbki oma teki alla - ning mu uni oli nagu peoga pühitud. tüdruk ei kolinud teps mitte ülemisele korrusele, ta oli jätkuvalt siinsamas mu kõrval.

seepeale asusin rahutult erinevaid magamisasendeid võtma, aga iga kord kogemata talle ikka lähemal ja lähemal. pärast ühe rahutu asendi võtmist oli mu jalg tema jala vastas, pärast teise asendi võtmist oli mu käsi tema käe vastas... lõpuks nihutasin oma pea tema pea vastu. pean siinkohal mainima, et minu jaoks üks erutavamaid asju ongi taoline esmane peade kokkupuutumine - olgu siis voodis, tantsupõrandal või niisama kohtingul. isegi mitte niivõrd esimene suudlus, kuivõrd just see esimest korda peade kokkupuutumine, sest see on see selguse hetk, mil me mõlemad saame lõpliku kinnituse, et meeldime teineteisele, me mõlemad oleme teineteisest huvitatud ning suudlus ja kes-teab-mis-kõik-veel on nüüd üksnes aja küsimus.

kõige selle peale tüdruk ei liigutanudki või õigemini - ta ei liigutanud ennast sugugi mitte eemale. oli aeg lõpetada rahutu vähkremise ning juhusliku tema vastu sattumise teesklemine ning tegutseda. tõstsin käe ning silitasin korra ta pead. tüdruk ohkas sügavalt ning tõmbas selja kaardu. sain aru, et ta oli viimse piirini erutatud - and that was all I needed to know.

aktide detailne kirjeldus pole mul kombeks, aga pean mainima, et kuigi tüdruk ühtelugu oigas "oh my god" ja "bjuutiful!", siis ma salamisi lootsin kuulda ka midagi hiinakeelset : ) paar korda vist isegi lipsas midagi, aga kuna ma ju hiina keelt ei oska, siis võibolla oli ka tegemist niisama häälitsustega. üldjuhul tõlkis tüdruk kõik oma oiged mulle varmalt inglise keelde, nii et mis seal siis ikka. eesti-hiina sõprussuhete arendamisel sai igatahes oluline verstapost maha pandud : )