teine ja kolmas sebimine - vasta taevast kõik

pidi siis neljapäeva õhtul tulema teise sebimise pille oma saefilmiga. ja teatab tema mulle siis neljapäeva keskpäeval msn'is, et ta käis kinos saefilmi vaatama ja pold pooltki nii õudne kui ta arvas. eino aitäh siis. ja küsis, et mis me siis õhtul teeme. tal töö kestvat üheksani õhtul, siis pidavat ta linna teise otsa minema riideid vahetama ja siis oleks plaan kluppi minna. eino aitäh siis!

aga et kas ma tulen äkki kah kluppi? nojaa, kui ma oleks naiivne, siis ma arvaks, et oh, kuum tsikk kutsub mind kluppi, "jess, jess!". aga ma vist ikka ei ole naiivne. no milleks see klubi. olid siin ju juba palju paremad plaanid. keerutan siis, et ega ma väga klubis ei käi. aga ta küsib veel kolmest asendist, et kas ma siiski tulen kluppi, lähen kluppi, astun vähemalt klubist läbigi või tulen veidi hiljemgi. no tänan ei. mingi paar me ju ei ole eksole. koos me seal niikuinii ei ole eksole. normaalselt tutvuda seal ei saa, rahulikult juttu rääkida seal ei saa ja ainuke kolmas variant ehk avalik amelemine pole minu rida. lõpuks teatab pille solvunult, et nojah, kui mul on midagi paremat teha, siis muidugi. ma ei lase ennast sellest häirida, sest vasta taevast on see teine sebimine nii või naa juba lennanud.

pidin siis reede õhtul minema kolmanda sebimise julia juurde. läksin, ajasin pula, vaatasin mis tal riiulis on, sõin ta mandariine, üritasin vahepeal midagi vene keeles purssida, käskisin tal sirgelt seista ja avastasin, et ta hoiab pead viltu, ühesõnaga mul oli lõbus ja ma tundsin ennast vabalt. jutt on tal isegi normaalne. vähemalt ei ole ta lollpea. õpib ülikoolis kahte eriala korraga. ja siis üritasin enda meelest jutu jõle sujuvalt selles suunas ujutada, et noh "ma nüüd tulin vaatasin kuidas sina elad, tule nüüd vaata kuidas mina elan". ja ei tule?! teeb nägu, nagu oleks jõle väsinud ja ei tea mida... tühjagi ma ütlen, teater puha. reede õhtu ju ja eks tal mingid sootuks teised plaanid olid. tegin siis kähku kaabet, et ma pean niikuinii minema, mul kõht tühi ja vaja süüa. pärast nälgisin veel paar tundi, enne kui toit lõpuks meelde tuli.

koju jõudes vilkus msn'is, et tore oli ja tal nüüd tuju hea ja tulgu ma ikka veel talle külla teinekord. no mis visiitabielu me siin mängime?! ma ei arvagi, et me peaks kohe hops voodisse hüppama, aga ta pole ka mingi ääri-veeri-saame-tuttavaks tüdruk, kui ta nädal tagasi just liibutas ennast minu vastu ja vahepealse aasta muudkui kutsus külla. või äkki on? no olgu pealegi, ühesõnaga vasta-taevast ka see kolmas sebimine ja tegelt ongi aeg juba nimekirjast tsekkida, kes mul seal veel.