teine sebimine (pille) - tuleb? ei tule? tuleb? ei tu...

nonii, tänaseks on siis asi pärast pikemat venimist ja mitmeid valestarte nõndakaugele jõudnud, et pille väidab ennast mulle õhtul külla tulevat. kuigi ausalt öeldes on mu huvi nüüdseks suht jahtunud. ta lubas siin juba ka eelmine nädal tulla ja vist ükskord varem kah, aga kuidagimoodi jäi see asi ikkagi alati ära. kuid nagu öeldud, mul suht kama. miks? on ju küll pandav? no on küll jah, aga msn'i kaudu on jäänud mulje, et ta on suht totu. kohe kui ma teda natuke provotseerin või püüan natuke lõbbusam olla, siis ta ei saa enam aru. ok, mu huumorisoon pole just mingi eriline kõrgpilotaazh, aga no kamoon. tema poolt samas pole veel mitte ainsatki huvitavat mõtteavaldust või kelmikas-õrritavat lausekatket tulnud. võibolla ma lihtsalt ei inspireeri teda, aga võibolla ta ongi selline tõsimeelne otserühkija. kui ta nüüd tõesti peaks täna tulema, eks siis saab loodetavasti teada.

ättitjuudiga tüdruk ühes eelmises postituses kirjeldatud sünnipäevapeolt. nägin teda nädal tagasi klubis. ütlesin "hea mees, lasid mul ennast orkutist otsida, ennast polegi seal". ta ütles, et ma olevat öelnud, et otsin ta orkutist üles ja siis keeranud selja ning marssinud minema ning ei andnud talle isegi võimalust öelda, et teda seal pole. eem... võibolla tõesti? ühesõnaga sedapuhku lüpsin ta käest ta e-maili aadressi. ehtminulikul kombel muidugi unustasin selle umbes nädalakeseks, eile siiski tuli meelde ja kirjutasin talle. vahetasime mõned kirjad, ta rääkis oma jubedatest klubikogemustest (kuidas talle midagi joogi sisse poetati, kuidas ta seejärel klubist otse haiglasse sõidutati ja kuidas ta kogu loost midagi ei mäleta... mis toimub eestis?!), üritasin teemat siiski normaalsematele radadele juhtida ja tema käest tema msn'i välja suskida, aga selles osas pole vastust enam saanud. nojah.

eile päeval sattusin mingile valimiskoosolekule. erinevad erakonnad väitlesid omavahel, pooleldi pull, pooleldi poliitika. kuna istekohti ei olnud, seisin seina ääres. üldiselt oli ka seinaäärne rahvast täis, aga minu kõrval oli siiski natuke vaba ruumi. tuli siis üks tüdruk mu kõrvale ja nõjatus vastu seina nagu minagi.

selle tüdrukuga on nüüd selline lugu, et... kunagi ma nägin rates ta pilte ja tundsin, puhtalt pildi vaatamisest, et hakkan armuma. ja panin rate kõmmdi kinni. ok, enne vist isegi kirjutasin kah talle ja me võibolla isegi vahetasime mingeid kirju, aga sellest ma ei mäleta enam tuhkagi. siis mingi aasta tagasi nägin teda kuskil klubis. no me tundsime teineteist ära, noogutasime ja teretasime, aga suurt muud ei midagi. teadsin juba ette, et tema lähedusest on vaja ruttu jalga lasta ja nii ka tegin. paar kuud tagasi sattusin mingile üritusele, kus ta oli mingi asjapulk. haarasin endale ruttu mingid ülesanded, et olla nende kallal hästi busy ning unustada ta kohalolek. õnnestus muide. paar nädalat tagasi sattus näppu mingi ajaleht, mille üks artiklistest oli tema poolt kirjutatud. ära tundsin ma selle muidugi artikli juurde lisatud pildi järgi ning sedasama pilti vaadates tundsin, kuidas ma hakkan jälle armuma ning see on ju täiesti crazy, sest esiteks minuga ei juhtu sellist asja ÜLEÜLDSE mitte kunagi ja teiseks lihtsalt mingi välimuse pärast... kuigi kõigi nende põgusate kokkupuudete puhul on ta tundunud ka nutikas ja asjalik - ikkagi siin-seal asjapulk ning kirjutab ka artikleid ja puha... aargh ei ma ei tohi mõelda sellest.

ühesõnaga nüüd see tüdruk seisatas mu kõrvale. vaatasime teineteisele otsa, ahaa tere, siis vaatasin jälle sinnapoole, kus mingid rääkivad pead oma poliitikat ajasid. ja mida see tüdruk siis tegema hakkas? tonksas mind küünarnukiga ja kommenteeris midagi. ma kommenteerisin vastu. siis tonksas mind põlvega ja kommenteeris veel midagi. ma kommenteerisin vastu. siis tonksas mind õlaga, kingaotsaga, siit-sealt, oma kümme korda tonksas mind, et jälle midagi kommenteerida. ja kui taevalikult ta lõhnas samal ajal... vahepeal seisis niisama, selg vastu seina, õlg vastu minu õlga. huh?

mul on nüüd kaks valikut. kas ignoreerida teda jätkuvalt või leida mingi võimalus ta enda jaoks KIIRELT maiseks taandada, sest kui ma ignoreerimise asemel kontakti võtan ning samas ei suuda tema seletamatut mõju minu üle kuidagi neutraliseerida, siis on tulemuseks see, et armungi ära ja siis on täitsa pekkis.