"aga suhuvõtmise kohta ei öelnud ta ju midagi?"

(algus eelmises sissekandes) niisiis kõhn blondiin polnudki koju läinud nagu ta lubas, vaid oli mind siiski paar tundi kesklinnas oodanud. ega midagi, saame kokku ja kolistame koos mööda linna, aga see asi ikkagi ei haaku eriti. ausalt öeldes mulle isegi ei meenu, mida me rääkisime ja mis üldse toimus. sai nagu käidud linna peal ja sai nagu käidud kaubanduskeskuses, aga kui ta mainis mingit oma kojuminekuaega (elab linnasüdamest kaugel ja viimased bussid sinnakanti lähevad juba õhtupoolikul), siis haarasin sellest kinni ja muudkui tuletasin talle meelde, et ega ta äkki juba bussi peale ei pea minema ja ega ta ometi bussist maha ei jää, sest see oleks ju küll hästi-paha.

tegelikult on ta ju kena, aga üks asi on siit veidi nihkes ja teine asi on sealt veidi nihkes, nii et kõik kokku ta siiski ei haaku minu jaoks. lõpuks bussipeatuses bussi oodates pakun välja teineteise najale naaldumise ajaviitevormi ja nii me siis seisamegi seal, kõhud vastakuti, käed ümbert kinni ja lõuad teineteise õlal. selle peale muidugi hakkab mul püksis kohe mõjuma. neetud küll, ise ma nii väga ei tahagi, aga ikka mõjub, igavene häda selle asjaga. bussi peale minnes ta veel rääkis, et varsti teeme jälle pulli ja seikleme, aga no ma ei tea. samas ei saa ka välistada, ühe korra ma siin juba arvasin, et no vaevalt küll, aga näe ikka sain kokku.

seejärel tegin kiire külaskäigu kolmanda tütarlapse töökohta. lobisesime mingi 7 minutit, mille käigus selgus, et ka tema suvitab minu suvilast 10 km kaugusel. ega meil temaga mingit teemat eriti olegi, kunagi komistasin mingile träänsi-peole ja seal saime tuttavaks, sealt edasi oli peamiselt netitutvus. vahepeal tahtis ta muga paremini tuttavaks saada (et ma ikka helistagu, kui sinnakanti satun, et siis saame kokku), aga samal ajal oli tal enda jutu järgi mingi boyfriend, kes olevat miski krimka ning sellise jutu peale hoidsin kohe heaga eemale. sellest on küll mõni aeg möödas juba ning praegust olukorda ma ei täpsustanud, samas polnud ka vajadust, sest mingit teemat ju ei olegi. vähemalt mitte esialgu.

neljandale tüdrukule ei hakanud isegi helistama (ja ta ei võtnud ka ise mingit ühendust, nii et kama sellega), nii et võtsin viiendana kohe oma ammuse tuttava ette: "noh ma nüüd vaba, kus oled, teeme miskit". sain vastuseks, et ta juba kodus, aga et mis ma teha tahtvat. oi kui lihtne: "ma tahan näha, kuidas sa elad!". no milleks minna kuskile kohvikusse laua taha lõugu lõksutama, kui võib tütarlapsele otse koju külla minna eksole:) ja oh imet, ta juhtumisi elavatki suht lähedal sellele kohale, kus ma parasjagu viibisin. saanuna orienteerumisinstruktsioonid, haarasin tee pealt kaasa väikese soksi ja pisikese veini, seiklesin veidi kõrvaltänavatel ning jõudsingi varsti kohale.

tagasipõikena nõndapalju, et olime mõned aastad tagasi mingil saunapeol tuttavaks saanud ja kui kogu seltskond otsustas segasauna minna, siis ma muidugi rõõmustasin, et minejate hulgas oli ka see tüdruk, kes oli mulle vaikselt juba meeldima hakanud. a kuna tal oli siis parajasti mingi trimmis lihastega sportlasest boyfriend, siis ega seal mingit teemat eriti arenema ei hakanudki. tookordsest ettevõtmisest jäi minu eredaimaks mälestuseks saunatamise vahepeal tiigis ujumas käimine, mil nägin enda ees ööpimeduses selle tütarlapse täiesti täiuslikes proportsioonides tagumikku kõigepealt mööda paadisilda tiigi poole liikumas ja siis hiljem tiigist väljaronimise ajal otse mu nina all mööda paadisilla treppi üles ronimas. saunakuumusest natuke roosakas-õhetav ja täpselt-täpselt õigetes naiselikes proportsioonides. oi see oli hea pilt:)

aga nagu öeldud, ega meie vahel tookord midagi ei juhtunudki (ei mäleta, et me isegi flirtinud oleksime), kuni nädal pärast toda saunapidu hüppas ta msn'i aken lahti (no kontakte olime siiski jõudnud vahetada). nimelt olevat ta mind vahepeal unes näinud. lahe lugu, mõtlesin ma endamisi rahulolevalt ja pärisin, et mida siis täpsemalt. "me suudlesime". lausa eriti lahe lugu, mõtlesin ma endamisi veelgi rahulolevamalt ja pärast mõningast järjest kuumenevat msn'i-vestlust selgus tõsiasi, et tal on suisa üks fantaasiagi välja pakkuda. nimelt ma võiks temaga seksida ja tema trimmis lihastega boyfriend võiks pealt vaadata. et see talle meeldiks. küll oli hea, et ma too moment tooli peal istusin, sest muidu ma oleks küll pepuli kämatanud. aga nagu ikka, ega ma seda seal msn'is kuskilt välja paista ei lasknud ja kütsin aga takka, et minugipoolest ja et küsigu ta siis oma boyfriendilt järgi. ise ma muidugi polnud sugugi kindel, kas ma ka päriselt suudaks sellist pulli kaasa teha, kui tõehetk koitma peaks hakkama, aga kuniks miski pole veel konkreetne, siis milles probleem. kodus arvutiekraani taga kössitada on ju hea turvaline:)

paraku paari päeva pärast saabus kurb vastus, et tema boyfriendile polevat see mõte ikka kohe sugugi meeldinud. olevat too hoopis pahasekski saanud sellise ettepaneku peale ning et kahjuks tuleb kogu ettevõtmine seega ära jätta. meie omavaheline suhtlemine oli sealtpeale suht katkendlik, kuni siis selle ühes varasemas postituses kirjeldatud ootamatu suudluseni.

kuid tagasi värskemate sündmuste juurde. tema ilus kesklinna korter avaldas mulle kohe muljet (ja juba teist korda täheldasin, et ilus korter tõstab minu silmis kohe tüdruku väärtust, no mida kammi). ma siis pakkusin oma külakosti ja temagi võttis külmkapist välja mõned suupisted ja ossa kus jutt hakkas lendama. nii head jutuklappi polnud ammu olnud noh. eriti väskendav oli see pärast äsjaseid kogemusi logiseva kommunikatsiooni vallas seoses kõhna blondiiniga. lobisesime maast ja ilmast, tema oma tööst ministeeriumis, mina tundsin huvi, et kuidas seal ikka on, kas on ka keeruline, tema rääkis, et millised on raskused ja kuidas tal töökaaslased on ning see kõik tundus hiiglama põnev.

edasi tulid lapsepõlvemeenutused, tulevikuplaanid, elunägemused, naljakad juhtumused, jutt muudkui jooksis ja nagu muuseas libisesime laua tagant peagi sujuvalt diivani peale. kui telkaris näidati reklaamipausi, kus mees ja naine romantiliselt musutasid mingi toote taustal, siis tegin juttu, et "näe me oleme kah nagu need seal reklaamipausis... kuigi noh, me ei musuta" ja tõmbasin ta endale lähemale. mispeale me justnimelt musutama hakkasimegi.

no ja siis polnud pidureid enam kuskil. sealsamas läks kõige kuumemaks kirest köetud amelemiseks ja riiete seljastkiskumiseks, mille käigus ta vahepeal pooloimetuna üritas kardinaid ette sikutada, et "naabrimuttidel liiga põnev ei oleks", mille käigus purunes alguses üks diivani ette põrandale asetatud veiniklaas (ja kui üritasin amelemises korraks pausi teha, et "em, killud ja vein põrandal?", siis mind lihtsalt kisti uuesti diivanile), peagi purunes ka teine veiniklaas ning kui ma avastasin, et tema amelemisarsenali kuulusid ka hammustamised ja küünistamised, siis pidin tunnistama, et see tütarlaps on ikka tõsine kireloom.

kui lõpuks oli enamus riideid kuskile känkrasse nurka visatud (mina ikka jälgisin, et ma oma riideid veiniloiku ei viskaks) ja tema oli ülevaltpoolt ja mina altpoolt pärispaljas ning kõik oli kõigeks valmis, siis tõmbas ta järsku ise hinge ja pomises "tead, mul on praegu tõsine suhe pooleli". ahnii? "ja ta ütles mulle, et kui ma kellelgi kasvõi jalamassaazhi lasen endale teha, siis on kõik läbi". ahsoo? kuid siis tuli mul mõte. "aga kas ta suhuvõtmise kohta ütles midagi?". tütarlaps naeratas riukalikult. "ei, suhuvõtmise kohta ei öelnud ta midagi...:)" ning järgmine hetk oli ta juba sinna alla sukeldunud.

seejärel tegime enamvähem kõike, välja arvatud nn "pärispetmist", sest nagu ta selle kohta ise ütles - "panemise jaoks ma pean ikkagi luba küsima. ma küsin luba ta käest. ma küsin luba ja saan selle loa ja siis me järgmine kord paneme. oi kuidas me paneme!"

nojaa, aga kuidagi kahtlaselt tuttav tundub mulle see loaküsimise teema ja ma ei oleks ülearu optimistlik.