kummalised suudluskatsed häbeliku modelliga

paar päeva pärast pargis päikeselaikude püüdmist võtsin mulle ebatüüpiliselt ise häbeliku modelli msn'is ette. et mis teeb. luges mu raamatu läbi, nüüd igavleb. küsis vastu, et mis mina teen. tegin just ühe töö valmis ja mõtlesin, et vaataks miskit filmi. a et ta tulgu kah. ning võtku raamat ka kaasa. tema küsib, et mis kell ja sellega oli asi otsustatud. eriti lihtne:)

filmivaatamise ajal poen külje alla ja võtan käest kinni, tema aga puhiseb ja niheleb nagu pargiski. pärast filmi istume voodi peal rätsepaistes vastakuti ja kallistamine, aga nüüd ma olen juba suht otsustanud - see lihtsalt poleks normaalne kui me ei suudleks. esimesed minutid kuluvad täpselt sama stsenaariumi järgi nagu viimati pargis - kohe kui mu huuled vähegi tema omadele lähenevad, siis ta pöörab pead, vaatab maha, vaatab lakke, puhiseb, niheleb, niutsub ja naeratab kohmetult. täitsa müstika. küsin, et kas tal mingi asi? jah, tal on mingi asi. aga mis asi? ei, ta ei saa mulle öelda, mis asi tal on. peast käivad läbi igasugused stsenaariumid, et mis tal viga võib olla - pakun need ka välja, aga ei, need pole need. kuigi jah, seda boyfriendi-asja unustasin küsida, samas pole ka väga näha olnud, et boyfriendi olemasolu kedagi eriti takistanud oleks.

lõpuks tuli pähe küsimus, et äkki ta polegi kedagi enne suudelnud? eeei olevat ka selles asi. no aga milles? tüdruk küsib, et kas ma tõesti tahan teada. jah muidugi. "aga miks?". "et sind paremini mõista". "aga miks sa mind paremini mõista tahad?". "sest sa meeldid mulle". "noh, sa meeldid mulle kah", naeratab ta oma häbelikku naeratust. no seda on tore kuulda, aga ega ma teada ikka ei saanud, et milles siis asi.

veel mõned minutid minupoolset manööverdamist tema näo läheduses ja temapoolset peaga pöörlemist, kuni ühel hetkel ta suudleb mind ise - korraks! ja siis pöörab jälle kõrvale. einoh, asi seegi, kuigi minu kogemuses kui juba suudlema hakatakse, siis ka suudlema jäädaksegi. nn "barjäär" on ju ületatud, seega ei tohiks enam probleemi olla, aga võta näpust. jälle minut minupoolset manöövardamist ja peagi kordub kõik - ta suudleb mind korraks ise ja siis pöörab pea ära ja paneb mulle õlale. no mis? nii kordub see veel neli-viis korda ja siis otsutab ta, et tal on aeg koju minema hakata.

ukse peal teeme veel korra sama teatri läbi. mina manööverdan edutult, kuniks mingil ootamatul hetkel annab ta mulle ise ühe kiirsuudluse - ja läinud ta ongi. ülimalt kummaline.