kuidas läti tüdruk minu peal oma fantaasiat realiseeris

suvel oli vaja korra ka riiast läbi käia. ega sinna otseselt asja polnudki, aga kuna igasugu easyjetid ja ryanairid ühenduvad riiaga täitsa kiiduväärselt, siis on sinnasattumine tihtipeale paratamatu.

sedapuhku olime koos sõbraga, kes on täiesti pühendunud lantija. kui ma üksi reisides nokitsen tavaliselt niisama omaette - tutvun vaatamisväärsustega, käin muzeumides, olen igapidi kultuurne jne - siis selle sõbraga koos polnud erilist muud küsimustki, kui et "naistesse" (mis btw on väljend, mida ma eales ei kasuta, aga siinkohal annab meie tolleõhtused plaanid kõige kokkuvõtlikumalt edasi).

otse meie kesklinna peatuspaiga kõrval oli mingi "pulkiems julkiems" vms nimeline öine tantsu- ja trallitare, mis oma olemuselt kangesti tartu legendaarset "zavoodi" meenutas ja seega mulle päris hingelähedane tundus. kuigi olin seal kunagi mõni aasta varem üksi käies täiega feilinud (st vaatamata eelnevatele vastupidistele plaanidele lõpuks ikkagi mitte kellegagi tutvunud), siis ei saanud ma lasta ennast sellest kõigutada, sest mis kehvasti, see uuesti.

paraku ennustas õhtu algus järjekordset läbikukkumist. koht oli tsikkidest pungil, aga ma põrkasin igal pool edasi-tagasi nagu peata kana. tantsiks sellega... räägiks tollega... aga keel oli puine ja jalad olid kanged. suurest ihnsusest ei osta ma kunagi lõbustusasutustes mingit alkoholi ning kuna ka varasem tankimine jäi tegemata, siis sellest ka kainusest tingitud suhtlemisprobleemid. vahetasin küll soojenduseks paar sõna ühega ja mõne repliigi teisega ning nõkutasin puusasid kord siin, kord seal mingis tüdrukutepundis, aga ikka ei saanud kuidagimoodi vedama. sõber samal ajal oli sõiduvees, naeratas laia naeratust ja mesimagustas siin ja seal ja kolmanda koha peal.

mingi hetk pööras minu ees ümber mingi tipski ja jäi mulle otsa vaatama. kuna mul oli mu senisest vedamatusest juba siiber, siis ma ei hakand enam pikalt mõtlema ja ütlesin "there you are, let's dance". tal oli käekotike ühes ning joogiklaasike teises käes ning minu ettepaneku peale hakkas ta elevil moega sehkendama, et "oh wait, let me give my bag and my glass to my friend". no ega midagi, trügisime läbi rahvamassi paar meetrit leti poole ja see "friend", kellele tipski oma asjad tantsimise ajaks valvata andis, oli mingi MEES! algul mõtlesin, et kui see juhtumisi just tüdruku vend ei ole, siis siin läheb veel draamaks, aga teisalt kuniks minu roll on olla tantsulõvi ning selle kuti roll on olla valvespanjel, siis on kõik tegelikult ju korras.

läti tüdruk osutus täitsa kenakeseks (ta oli just selline loomulik ning vähese meigiga kena, mis mulle kõige rohkem meeldib) ja kuna rahvamasse voolas järjest juurde, siis oli ümber kinni võtmise ja kõrva sisse rääkimisga liibukas praktiliselt ainuke võimalik suhtlemisvorm. jutu käigus selgus, et see kaasas tilkuv kutt on tema "parim sõber", kes tegelikult on teda ka juba aastaid saada tahtnud ja seetõttu on ka hirmsasti armukade ta peale, eriti veel nüüd, kui me seal nüüd liibuskit paneme. "but he's such a good friend!". yeah right... lisaks lõppes tüdrukul just hiljuti pikaajalime päris-suhe, järelikult on see saamanäljas sõber tal juba aastaid orbiidil tiirelnud. aga vaene poiss - vaevalt on ta jõudnud oma unelmate tüdruku ja aastatepikkuste märgade unenägude peakangelanna lõpuks vaba ja vallalisena kuskile "julkiems pulkiems" kõrtsu vedada ja maialt nilpsama hakata, kui tuleb mingi kuradi eestlane ja tema peab leti ääres norutades tüdruku jooki ja käekotti valvama. no ei ole lihtne see lätlase elu : )

tüdruk ise olevat päevasel ajal mingi ministeeriumitibi. kuna arvasin, ta välimuse järgi 17 kandis on, siis küsisin ka ta vanust ja oh issameie, aastaid oli tal tervelt 25! no poleks uskunudki, aga vahet pole, näo pooliest oli ta armsake ning keha oli tal just täpselt minu maitse - natuke pisem ja sale, aga selliste prantsuse stiilis ümarate prinkide rindadega, mis just sellised parajad pihutäied on ja veel natuke rohkemgi.

kui tüdruk korra nina puuderdamas käis, siis ilmus nurga tagant välja ka mu enda lantijast sõber, kes ahastust teeseldes seletas, et vat just SEDA tüdrukut oli ta kogu õhtu tegelikult ihaldanud, sest just SEE tüdruk oli tema meelest selle õhtu kogu ilusam tüdruk, aga näe kuram mina jõudsin ette ja et ma olen ikka tõsiselt "lucky bastard". vastas see siis tõele või mitte, aga see on ju muidugi kena, kui sõber sedasi enesehinnangut tõstab.

igatahes jutt, pilgud ja puudutused selle tüdrukuga sujusid igapidi ja kui väljas hakkas juba vaikselt valgeks minema, siis härrasmehena pakkusin ma loomulikult, et saadan tütarlapse tema linna teises servas asuva koduni. kuna kohale jõudes oli kell oli juba palju ja ta pidi vist hommikul suisa töölegi minema, siis pärast pisikest kehakinnitust siirdusime tema pisikesse magamistuppa magama - millest muidugi midagi välja ei tulnud, sest kord juba kõrvuti linade vahele heitnutena ei suutnud me oma käsi ja suud ja kõike muud teineteisest enam hetkegi eemal hoida.

järgneval ma taas pikemalt ei peatuks, kui välja arvata üks seik. nimelt mingil hetkel palus tüdruk mul täiesti liikumatult selili lamama jääda ning asus keelega mu oda poleerima. normaalne ju, ainult et iga kord, kui ma tahtmatult puusa nõkutasin või ta pead silitasin, sain vastuseks "don't move! lie still!". ja kui ma kuuletuda ei tahtnud, siis lõpuks juba käskivamas toonis "close your eyes and don't move at all!". um? no tegin nagu kästud, aga ausalt öeldes hakkas kogu see üleüldine lõdvestumine mõjuma ka sinna, kuhu see teps mitte poleks mõjuma tohtinud hakata. oli ikka tükk tegemist, et ühest küljest teeselda täiesti liikumatut magajat ja teisest otsast olla nii ärkvel kui üldse olla saab, aga kuna tegemist oli sõbraliku naaberriigi esindaja ilmselge fantaasia ja fetishiga teenindada magavat meest, siis tuli loomulikult püsida ülesannete kõrgusel. teisalt lõpp hea kõik hea ning kui kõrtsu konutama jäänud valvespanjel välja arvata, siis sai eesti-läti igavese sõpruse maja sedapuhku kindlasti taas ühe korruse jagu kõrgemaks ehitatud : )

BTW, olen nüüd teistkordse erandi teinud ning taas loo peategelase pärispildi lisanud. läti on eestile kindlasti lähemal kui norra, aga no kesse siin eestis neid läti plikasid ikka teab, nii et vast ei ole sellega kellegi eraelulised detailid ülearu paljastamist leidnud. pilt ise pole just kõige õnnestunum, aga teisalt illustreerib sissekannet ehk pareminigi kui mõni esinduslikum foto. kuigi pildil puhub tüdruk tegelikult oma sünnipäevatordilt küünlaid, siis just samasuguste torujate huulte ja pühendumusega ning keskendunud ilmel mäletan ma teda kõige paremini ühe teise küünla kallal toimetamas : )

kuidas norras elava iiri tüdruku mõnukirss päriselt kirsimaitseliseks osutus

seoses töökohustustega tegin suve hakul ühe norra-treti, väidetavalt siis maailma kõige kallimas linnas oslos. no eks need hinnad võtsid ikka köhima küll seal, aga muidu igati kena väike linnake, nii et otsustasin kohe alguses vahemaid pigem jalgsi jalutades kui mõne transpordivahendi abil läbida.

ühe taolise hommikuse jalutuskäigu ajal sattusin pisikesele tänavakohvikuid ja pisirestorane täistipitud tänavale. oli veel hommikune aeg, nii et kohvikuid alles avati ning ühest pisirestoranist mööda jalutades silmasin ukseavas imekaunist põllega tütarlast, kes harjaga uksemademelt tolmu pühkis. ta kaunis figuur üksnes registreerus mu teadvuses ning ma jätkasin oma teekonda, kuid juba paarkümmend meetrit edasi jõudnuna hakkas mu peas vasardama "waddafakk? sa oled välismaalasena välismaal ja sa silmad kaunist üksikut tütarlast ja mismõttes sa isegi ei küsi tema käest ühtegi olen-eksinud-turist stiilis küsimust?".

üldiselt pole mul kombeks võõraste tütarlastega suisa tänaval tutvuda (kuigi see on mul alati plaanis olnud, aga pidevalt on kas kiire või saapad lääpas või habe ajamata või sada vabandust), aga no millal siis veel, kui mitte välismaal teha neid asju, mida kodukamaral ei tee. pöörasin kanna pealt ringi ning läksin tagasi. tütarlaps seisis oma harjaga ikka veel ukseavas ning tõstis üllatunult oma suuredsilmad, kui teda kõnetama asusin. ausõna ei mäleta, mida ma konkreetselt küsisin, aga vastuseks naeratas ta täiesti imeliselt päikselist naeratust ning pärast põgusat jutuajamist ukseavas viipas mind restorani siseruumide poole. tal olevat vaja veel koristustöid jätkata, aga kuna kliente hetkel veel polnud, siis võis ta oma toimetamiste kõrvalt ka mu lõpututele "clueless tourist" küsimustele vastata. restoranist välja astusin juba tüdruku nime, FB kontaktide ja telefoninumbriga varustatult - et noh, teinekord ta äkki saab mulle linna näidata või miskit. oh yeah! : )

järgmisel kokkusaamisel teostasime tema poolt läbiviidava mini-ekskursiooni oslo südames, jalutasime pargis, sõime jäätist ning lobisesime maast ja ilmast. tegemist on segaverelise norra-iiri tüdrukuga, kes on küll ka kuskil modelliagentuuri nimekirjas (tema pika kasvu ning hästi saledate ja pikkade jalgade puhul on pannud see mind ka sugugi imestama), aga suvel teenib taskuraha ettekandjana. kokkusaamise lõpus tekkis küsimus, et mida siis järgmine kord teha. "well we could watch a movie at my place?". oh yeah! kuldsed sõnad, eriti kui tüdruk need ise esimesena välja käib : )

järgmine kord tabas mind kultuurishokk. sissejuhatavalt seati sammud - videolaenutusse! ja seal laenutataksegi, raha eest, videokassette. no okei, välismaa värk ilmselt. tüdruk pakkus välja igasugu filme, aga ma valisin välja filmi "hatchiko - the story of a dog". teadsin sünopsise põhjal (koer saadab igal hommikul oma peremehe rongi peale, aga kui peremees töökohal sureb, jääb koer järgmiseks 10 aastaks oma peremeest sinna raudteejaama ootama), et tegemist on vägeva pisarakiskujaga, mille vaatamise ajal ning ka pärast lõppu tüdrukud kindlasti kaissu tahavad pugeda. tüdruku korter asus sealsamas videolaenutuse lähedal - ta elas koos paari sõbrannaga suures mitmetoalises kesklinna korteris ning sõbrannasid polnud õnneks kodus - ning film töötas nagu õlitatult. mis ma lohutuseks muud oskasingi teha, kui kaisutada, pead silitada ja... suudelda. tõepoolest, suudlemiseni jõudsime alles seoses lohutamisvajadusega kurva filmi lõpus, aga tagasihoidlik ja häbelik nagu ma olen, ei käi mul need asjad nii kähku nagu mõnel teisel.

filmi lõppedes oli väljas juba pimenema hakanud ja huvitaval kombel ei tulnud isegi teemaks, et äkki ma peaks nüüd koju minema hakkama. voodi oli tüdrukul sealsamas suures toas kapi taga ja kohati tundub, et võibolla oli tal see algusest peale juba selliselt planeeritudki, but who am I to complain. või siis juhtus see tõesti iseenesest, aga diivanipealsest lohutussuudlemisest sai voodipealne pärissuudlemine ning kuna pisut palav hakkas kah, siis sai termoregulatsiooni eesmärgil ka riideid vähendatud kuni selle piirini, et rohkem vähendada polnud enam võimalik.

järgnevatel detailidel ma pikemalt ei peatu, välja arvatud kaks nüanssi. esiteks oli tüdruk sõna otseses mõttes kirsimaitseline. maitseid on tüdrukutel igasuguseid ja räägitakse mingisugusest muskusest ja millest veel, aga minu jaoks on nad kõik suht neutraalsed olnud. ei midagi erilist ja ka mitte midagi ebameeldivat, aga normaalne. välja arvatud selle tüdruku puhul, kes sealt altpoolt, aga eriti just oma pisikese naudingukirsi pealt, maitses täpselt nagu magus kirss. avastasin endalegi üllatuseks, et see maitseb mulle - kohati tundus, nagu ma oleksin ametis mingi täiesti erilise magustoiduga. võibolla on tõesti mõned tüdrukud tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust? : )

ja teiseks - ma eelistan ennast alati tagasi hoida, et lõplikku naudingut üha edasi ning edasi lükata. kui tüdruk mu eelmises paragrahvis kirjeldatud tegevusele samaga vastas ja ma tundsin, et asi hakkab liiga intensiivseks minema, siis üritasin teda peatada jutuga "wait-wait-wait or else I might come", aga tõstis ainult korraks pea, naeratas oma päikselist naeratust ja ütles "well that's the whole idea, stupid!".

BTW - esmakordselt selle blogi ajaloos on lisatud pildil ka sissekande tegelik peategelane. kuna tegemist on norras elava iiri tüdrukuga, siis pole ilmselt ohtu, et keegi siinsetest lugejatest teda tundma juhtub ning seeläbi asjaosaliste tegelikud identiteedid ning delikaatsed eraelulised detailid vägagi ebadelikaatsel moel paljastatud saaksid.

kuidas suurte balloonidega ungari couchsurfija mu peaaegu pooleks ratsutas

ennäe, nüüd meenus veel üks suvine couchsurfingu lugu. juhtus see mõni aasta tagasi, nii et olin juba peaaegu unustanud, aga hiljutine eesti-hiina sõprussuhete arendamine värskendas mälu.

niisiis potsatas ka tookord postkasti öömaja küsimine kahelt reisivalt tüdrukult. pildi pealt vaatasin, et tundusid sellised toredakesed ja kirjutasin neilegi, et pole üldse linnas, aga kui nad ennast lähimasse asustatud punkti suudavad ajada, siis võin neile seal vastu tulla ning nad enda poole suvilasse võtta. no problemo.

saabusid kaks erakordselt suurerinnalist ning valjunaerulist reisiplikat - üks rastapatsidega sinisilmne austerlane, teine naerulohkudega pruunisilmne ungarlane. päev veeres süües, lobisedes ja lauamänge mängides õhtusse. kuidagimoodi vulpsas neil kotist välja ka mingi pudel (tundus olevat neil standardteema), mida kolmekesi kuni vaikse surinani tinistasime. juttu tuli kohalikest suvekommetest ja loomulikult tundsin olevat enda kohuse väliskülalistele eestit igati positiivsest küljest tutvustada ning ühe olulisema eesti suvekombena öösiti paljalt ujumas käimist nimetada, mille järeleproovimise kohe ka kärmelt välja pakkusin. rastapatsideta austerlane venitas seepeale "I don't know... I'm kind of sleepy...", aga naerulohkudega ungarlane plaksutas ja hüppas nagu rõõmupall, et "yes! yes! let's go! please!".

seda polnud mulle vaja kaks korda öelda. tõusin ja võtsin tal käe alt kinni - "et sa pimedas ära ei eksiks, sest tee randa on siin hästi keeruline ja kurviline" (yeah right!). randa jõudes näitasin rahvuslikku eeskuju, kiskusin särgi seljast ning püksid jalast ja panin pladinal vee suunas ajama. silmanurgast nägin, et ka ungari tüdruk paljastas oma hiidrinnad (jess!). püksid jättis küll jalga, aga no big deal.

algul sulistasime niisama ringi, aga jahe vesi andis mulle päästva idee - "it's a bit cold, come here, let's warm each other for a moment!". ilma pikema diskussioonita litsusime vees oma paljad kehad teineteise vastu ning hoidsime mõned hetked niisama üksteise ümbert kinni. tegin sinnajuurde ka mõned kohustuslikud lõdisemisliigutused, aga kuna järgmine hetk me ootamatul kombel juba suudlesime, siis sellega lõppes ka kogu jaheduse ja soojendamise ettekäände vajadus. sulistasime ja suudlesime seal veel mõned minutid ning otsustasime, et kohalikud kombetalitused on nüüd igati kombekohaselt läbi viidud ning aeg tagasi minna.

rannale jõudes tõmbasin püksid loomulikult jalga, aga isegi läbi pükste näitas mu alumine osuti visalt koduteed ning nähtavasti ei jäänud see ka tüdrukule teps mitte märkamata. kui uuesti suvilasse jõudes tekkis küssoon, et kes kuhu magama läheb, siis pakkusin välja, et mis ta sõbrannast ikka üles ajama hakata, mul teises majas laiem voodi ja seal saaks ilusti hommikuni ära magatud. tüdruk oli pikemata nõus, aga voodisse jõudes polnud enam küsimustki, mis järgmiseks toimuma hakkab. riided libisesid hoogsalt minema ning peagi leidsin ennast selili voodil, ungari tüdruk koos oma rütmiliselt vappuvate balloonidega minu kohal ratsutamas. tal oli kusjuures ikka väga konkreetne tehnika, millega ta eeskätt just enda eest hoolitses ja mina pidin lihtsalt hea seisma, et mu alumine osuti selle kõige käigus suisa otsast ei rebeneks.

aga oh häda - minu tavapärane voodi osutus tema jaoks liiga kõvaks. ratsutas ja pirtsutas, et voodi pole üldse mugav ja põlved lähevad valusaks. kebisime siis kõrvalvoodi peale ja seal meeldis talle juba hulka rohkem, olevat hea ja vetruv. imestas vel, et kuidas oma tavapärase voodi peal küll üldse magada saan. aga edasi ratsutades tekkis järgmine jama - uus voodi oli küll hea vetruv, aga vetruvuse eest vastutasid vedrud, mis hirmsasti kriuksuma kippusid. no teate küll, selline klassikaline "kriika-kriika", mis läbi seinte kostes ainult väga ühemõttelist infot edastab. kuna maja teises servas ööbis veel inimesi, siis pidime jälle asukohta vahetama.

aga kuhu minna? kõik oli ju alles pooleli ning pakkusin viimase hädaga välja, et äkki siis autosse. jällegi - mõeldud-tehtud ning auto tagaistmele jõudes oli seal korraga vajalikul määral nii pehme kui ka vaikne. nüüd aga selgus, et pealratsutamiseks oli seal ikka neetult kitsas ning tüdruku pea kolksas ühtelugu vastu autolage. lisaks olime me keset ööd lahtisest autouksest sisse ukerdades ka meeletus koguses sääski autosse lasknud, mis teda igalt poolt, aga eeskätt just tagumikust torkima hakkasid (mina olin autoistme ning hiidrindade vahele surutuna nende eest suht kaitstud).

ilmselt oli tüdrukul pidevast kolimisest siiski villand saanud ja ta kiirendas hoopis tempot ning tegi oma jõulisi edasi-tagasi liigutusi järjest suureneva amplituudiga, kuni mul hakkas juba tõsine hirm, et mul võib seal allpool midagi ära rebenema hakata. õnneks tüdruk siiski silmanähtavalt teadis, mida ja kuidas ta tahab ning kuidas seda saavutada, sest peagi krampus ta igas mõttes minu külge ning tõi kuuldavale mingi ungarikeelse huilge. kergendunult hingasin ka mina - eesti-ungari sõprussuhete arendamise nimel püsti pandud verstapost jäi püsti ja terveks ning see ongi ju põhiline : )

kuidas ma hiinlasega metsas eesti-hiina sõprussuhteid arendasin

kuulu järgi olevat couchsurfingus tasuta majutuse pakkumine täielik magavale kassile hiire suhu jooksmise teema. olen igasugu imejutte kuulnud sellest, kuidas mõni düüd just sellel eesmärgil mõne suurlinna kõige poshima koha peal endale kuuma korteri üürib ning siis iga paari päeva tagant uut tüdrukut "teenindab". sellisel moel olevat pakkumistest postkast suisa pungil ning ainuke mure on ilusamate tüdrukute välja valimine.

endal on mul seal couchsurfingus konto juba ammuilma, aga pakkumisi tuleb kord paari-kolme kuu tagant ja nendest ka enamus on mingid kutid poolast või ukrainast (no thanks). eks on ka tüdrukuid olnud, aga nii nagu nad paarisrakendis reisivad, nii nad ka paarisrakendis magavad ning viks, viisakas ja tagasihoidlik nagu ma olen, pole ma hakanud sinna kolmandaks trügima.

kõige lähemal oli teema mõni aasta tagasi kahe poola tüdrukuga, kelle puhul kutsusin sõbra appi neid klubitama. üks neist oli selline armsam ja tantsis minuga klubis liibukat ja teine oli ka juskui huviline, aga jättis mind ennast külmemaks. long story short - sõber oli minust osavam ja suutis "back at my place" ennast kõrvaltoas armsama tüdruku kõrvale sokutada. tüdruk küll natuke pipardas, aga pikapeale lasi oma käe ikkagi sõbrale püksi juhatada ja tegi seal siis tarvilikus koguses üles-alla liigutusi, kuni see asjade käik sõbra meele rõemsaks tegi. mina magasin samal ajal oma toas teise tüdrukuga spooning-asendis platoonilist und.

suvi on tavaliselt siiski sutsu aktiivsem aeg ja pakkumisi potsatab kohati ka lausa iga paari nädala tagant, aga milles on probleem - ma pole teps mitte oma linnakorteris, vaid hoopis suvilas maal. nii ka nädal tagasi, mil soovis majutust üks tüdruk hiinast. vaatasin siis ta pilte ja no täitsa beib oli - küll ta oli seal piltide peal trikoos, küll miniseelikuga ja säärsaabastes, tekitas täitsa huvi ausalt öeldes. vaatasin siis ta reisikirjeldust ja selgus, et tema saabumispäeval olen isegi korraks linnas, nii et otsustasin talle pakkumise teha: ma ei saa küll talle oma korteris majutust pakkuda, aga võin ta näiteks enda poole suvilasse kaasa võtta. näeb ilusat eesti loodust ja maaelu, lähedal on rand, veidi kaugemal mõisad-värgid jne. ja ennäe - selgus, et ta on linnades käinud küll ja veel, aga vat maale pole veel kuskil saanud, seega diil!

esimesel päeval tegime põgusa linnapealse kokkusaamise ja mulle asi täitsa meeldis. ilusad pikad juuksed, aval naeratus, sõbralik jutt, kena keha ja lõhnas hästi. ma ei hakanud endale illusioone tegema ja püüdsin neutraalseks jääda, aga kuklas vasardas mõte: "see on sinu võimalus seksida HIINLASEGA!". kuskilt kunagi olin lugenud, et on muidu mis on, aga iga mees peaks vähemalt korra elus "tutvuma" ühe aafrika mandrilt ning ühe aasiast pärit neiuga, vat siis on tema üks õige mees! olin seda senini suht labaseks lähenemiseks pidanud, aga kui endal nina all üks hiinlanna hästi lõhnama hakkas, siis nina kirtsutavad ajuregioonid lülitusid välja ning sõrmeotstes surinaid tekitavad ajuregioonid hoopis aktiviseerusid. ürgsete instinktide vastu lihsalt ei saa.

kokkulepe oli selline, et järgmine päev võtan ta auto peale ning põrutame maale. nii ka tegime ning siinkohal jätan vahele kogu järgneva kultuurprogrammi koos mõisakülastuste, rannaskäikude, jäätisesöömiste ja muu taolisega ning aeglustan käiku lõpuks mu suvilasse jõudmise juures. minu suhtumine on üldiselt selline, et mina ei aja midagi peale ja jätan tüdrukule alati valikuvõimalusi ning sissejuhatavaks valikuvõimaluseks oli see, et kas ta tahab öösel magada selle maja ülemisel korrusel, mille alumisel korrusel magan ma ise või siis üle õue eraldi majas. hiinlanna siis vaatas ühte maja ja teist maja, käis uuris ühe maja teoreetilist magamistuba ning käis uuris teise maja teoreetilist magamistuba ning otsustas lõpuks, et "this one!" ehk siis minuga sama maja ülemine korrus. hõõrusin mõttes rõõmsalt käsi : ) eraldi majade korral oleks olnud hambad, aga samas majas - you never know! : )

kerin jälle natuke linti edasi ning kui mina oma alumisel korrusel olin kamina küdema pannud ja kamina ees diivanil juba silmanähtavalt soe oli, siis mainis hiina tüdruk, et tema on ikka lõuna-hiinast pärit ja armastab sooja ning see on ikka nii hea, et kamina ees hea soe on. hõõrusin jälle mõttes käsi : ) ilmselgelt oli seal kamina ees tunduvalt soojem kui tema ülemise korruse magamisasemel, kus kaminat teps mitte ei olnud.

mingi hetk hakkasime kultuurilis-ajaloolisest lobast väsima ning tüdruk tegi ettepaneku, et võiksime filmi vaadata, tal läpakas olevat igasuguseid. kuna filmivaatamine kuulub mu tavarezhiimi, siis why not. valiku osas oli mul suva ja ta pani mingi uuemat sorti sherlock holmes'i filmi käima. lebasime kõrvuti diivanil, jalad kaminapoole soojas, läpakas meie vahel filmi näitamas ja mulle hakkas ikka kangesti uni peale kippuma juba. ma küll üritasin endale selgeks teha et - "sul on tüdruk kõrval! sinuga ühes majas! sinu kõrval! sinuga sama diivani pea (ja üldse mitte ülemisel korrusel oma voodis)! keset ööd! ta OOTAAB!", aga isegi sellest polnud tolku, ma olin ikka täitsa tsista. mingi hetk ärkasime mõlemad ja tüdruk tegi ettepaneku, et paneme filmi kinni ja lähme magama. ütlesin läbi poolune, et "yes, ok", otsisin tekid välja ja pugesime mõlemad kumbki oma teki alla - ning mu uni oli nagu peoga pühitud. tüdruk ei kolinud teps mitte ülemisele korrusele, ta oli jätkuvalt siinsamas mu kõrval.

seepeale asusin rahutult erinevaid magamisasendeid võtma, aga iga kord kogemata talle ikka lähemal ja lähemal. pärast ühe rahutu asendi võtmist oli mu jalg tema jala vastas, pärast teise asendi võtmist oli mu käsi tema käe vastas... lõpuks nihutasin oma pea tema pea vastu. pean siinkohal mainima, et minu jaoks üks erutavamaid asju ongi taoline esmane peade kokkupuutumine - olgu siis voodis, tantsupõrandal või niisama kohtingul. isegi mitte niivõrd esimene suudlus, kuivõrd just see esimest korda peade kokkupuutumine, sest see on see selguse hetk, mil me mõlemad saame lõpliku kinnituse, et meeldime teineteisele, me mõlemad oleme teineteisest huvitatud ning suudlus ja kes-teab-mis-kõik-veel on nüüd üksnes aja küsimus.

kõige selle peale tüdruk ei liigutanudki või õigemini - ta ei liigutanud ennast sugugi mitte eemale. oli aeg lõpetada rahutu vähkremise ning juhusliku tema vastu sattumise teesklemine ning tegutseda. tõstsin käe ning silitasin korra ta pead. tüdruk ohkas sügavalt ning tõmbas selja kaardu. sain aru, et ta oli viimse piirini erutatud - and that was all I needed to know.

aktide detailne kirjeldus pole mul kombeks, aga pean mainima, et kuigi tüdruk ühtelugu oigas "oh my god" ja "bjuutiful!", siis ma salamisi lootsin kuulda ka midagi hiinakeelset : ) paar korda vist isegi lipsas midagi, aga kuna ma ju hiina keelt ei oska, siis võibolla oli ka tegemist niisama häälitsustega. üldjuhul tõlkis tüdruk kõik oma oiged mulle varmalt inglise keelde, nii et mis seal siis ikka. eesti-hiina sõprussuhete arendamisel sai igatahes oluline verstapost maha pandud : )

praktilised sammud esimeseks suudluseks

sain siis kommentaariumis alltoodud kirja, aga kuna vastus venis pikemaks, kui kommentaarium selleks sobilik on, siis lahendan vastamise eraldi sissekandena.

kõigepealt siis murekiri:

"Ehk jagad ka nippe teiseks kohtinguks? Ilmselt vist lilli mõtet kinkida pole, kuna esimene kord oli pigem sissejuhatus ja lilled juba näitaks, et tahan asja tõsisemaks ajada, mis võib ebamugav tunduda. Väga klišeetada ka ei tahaks, aga me ei ole kumbki eriti julged."

eks muidugi sõltub ka sellest, kuidas esimene kohting lõppes. kuna ma näen siin kahte arglikku koos, siis julgen arvata, et erilist keberniiti ja kehavedelike segunemist ilmselt ei toimunud. naine kusjuures ei tarvitse sugugi arglik olla - ta on lihtsalt võtnud endale ühiskonna poolt pealesurutud rolli olla järgija ja kuuletuja, mis aga tähendab seda, et ta ootab mehe JUHTIMIST. paraku on nii, et kui mees ei juhi ja asi kuskile suunas ei arene, siis saab tips varsti aru, et selle meha jaoks pole tal ilmselt spagaati tarvis harjutada.

aga okei, mida siis praktikas edasi teha. kui tüdruk tuleb sinuga ka teist korda välja, siis fakt on see, et ta on sinuga VÄHEMALT suudlemisest huvitatud. paraku nagu öeldud, ei saa ta midagi teha, sest tema roll on OODATA ja lasta mehel ennast juhtida (nagu ka näiteks tantsupõrandal). ja mehe ülesanne, nagu öeldud, on asju soovitud suunas juhtida ja sealjuures mitte ülearu kobistada ja koperdada.

üks mõnusamaid asju on tüdruku pähe mõtteseemne istutamine. nimelt siis keset tavalist jutuajamist võid öelda hoopis midagi sellist: "sa ei kujuta ette, kuidas ma tahan sind suudelda ja kuidas ma endaga võitlen, et seda mitte teha, aga ma hoian ennast tagasi ja usutavasti suudan ennast kontrollida". ja siis lähed sujuvalt tagasi eelmise jututeema juurde. võid kindel olla, et kuigi tüdruku suu justkui liigub ja ta justkui jätkab samamoodi vestlust eelmisel teemal, siis toimub tema peas meeletu möll. "ta tahab mind suudelda! aga ta hoiab ennast tagasi? miks ta ennast tagasi hoiab? kaua ta ennast veel tagasi hoiab? huvitav kaua ta vastu peab? huvitav millal ta mind suudleb? hmm huvitav kas ta on hea suudleja?". usu mind, et sa tahad tüdrukut just SELLISED mõtteid mõtlema panna, olgugi et ta võite sealjuures lobiseda maailma kõige igavamatel teemadel.

nüüd, kui tsikk on piisavalt seda mõtet haudunud, on ta nagu nipsti valmis sinuga suudlema, kui sa lõpuks mingi hetk selle asja ette võtad. põhiline on see, et see ei tule talle OOTAMATULT. ootamatu suudlemine võib tüdruku sootuks ära ehmatada, aga kui ta on sellest vahepeal tihedas taktist mõelnud ning ootusärevusest võibolla kannatamatukski muutunud, siis on asjal hoopis teine minek. juhul kui ta on tõsiselt asjast huvitatud ja julge kah, siis ta võibolla üritab isegi sulle mingeid julgustavaid signaale saata (mida sa küll vähemalt pooltel juhtudel ilmselt ei märka).

kuidas seda praktikas läbi viia on muidugi ka omaette kunst. kuskilt kaugelt rauhh tema huultesse kinni karata on täielik feil. kõigepealt peab olema füüsiline side. vahest silitad ja sätid ta juukseid, siis silitad sõrmeotstega ta põski, samal ajal vaatad silma ning kui ta su silmsidet üle kolme sekundi hoiab, siis võib ilma pikemata läheneda ning suudlust alustada. kui ta aga üle sekundi silmsidet ei hoia, siis vajab ta veidi pikemat silitamist, rahustamist ja harjumist (mingil määral sarnaneb kogu see protsess hobusetaltsutamisega).

teine variant on alustada suudlusi sootuks mujalt. suudled ta sõrmeotsi, kallistad, suudled ta kaela, liigud suudlustega mööda kaela üles kõrvalestadeni, suudled kergelt põski, liigud huulte poole, aga jätad esialgu huuled vahele (nende peale üksnes soojalt hingates) ja jätkad suudlemist teisel põsel ja kaelal. seejärel võid jälle tagasi liikuda ning jääda oma suuga püsima kaugusesse, kus teie huulte vahel on vahet ainult millimeeter ning üksnes teie vastastikune soe hingeõhk paitab teineteise huuli. sellisest positsioonist pole enam vähimatki kahtlustki, et sellele järgneb esimene suudlus järgmise paari kuni paarikümne sekundi pärast.

nii et anna minna ja anna teada, kuidas läks:)