roosad käerauad ja välkuv tutt

mõni päev tagasi tormasin ühte kesklinna ametiasutusse, kus mul aeg-ajalt on tarvis mingeid asju ajada. ametiasutuse suure ooteruumi ühes nurgas on mingi letike, mille taga seisab aeg-ajalt üks blond pisemat kasvu ümara näoga tütarlaps, kellega me teretame juba... no ma ei tea, üle poole aasta vist. mul polnud aimugi, kust ja miks see teretamine alguse sai ja ma üksnes oletasin, et ju ta on mul mingi tuttav, keda ma ei mäleta. mälu on mul ju nagu ta on. igatahes - teretame, naeratame, naeratame, teretame - ja nii juba pikemat aega.

eile oli selles ametiasutuses veidi pikem järjekord ja ühtäkki tuli pähe - a läheks õige küsiks ta käest? astusin siis juure:

mina: "tere"
tema: "tere:)"
mina: "aga... miks me üldse teretame? oleme me tuttavad?"
tema: "ei ole"
mina: "a miks me siis teretame?"
tema: "noh... lihtsalt. et ilus on?:)"
mina: "aa, ok. a no saame siis tuttavaks kah juba."

surume kätt ning vahetame kontakte. õhtul kodus olles hüppab tema värskelt-saadud msn'i kontaktiga aken lahti.

tema: "no lõpuks ometi võtsid julguse kokku"
mina: "eeem... julguse?" (seejärel seletasin, et pidasin teda ekslikul kombel tuttavaks lihtsalt, aga et vahet pole, sest nüüd oleme ju niikuinii tuttavad)
tema: "ok. mis siis edasi saab nüüd? mul igatahes oli lõbus"
mina: "misasi?"
tema: "noh, et ma sulle juba pool aastat naeratanud ning nüüd sa siis alles tulid
mina: "em... nojah"
tema: "või kas kõik kunagised tuttavad naeratavad sulle, aga käivad ringiga mööda?"
mina: "ot mismõttes?"
tema: "no ega ma seal ainult leti taga olnud"
mina: "?"
tema: "ma olin seal mujal kah. ja naeratasin sulle. aga käisin ringiga mööda. nagu ümber palava pudru"
mina: "ahsoo. ot millal see veel juhtus?"
tema: "talvel. ja naeratasin veel kavalamalt kui täna:)"

ega ma muidugi ei mäletanud seda talvist momenti. aga istusin siis msn'is ja mõtlesin - näe tüdruk laob kõik kaardid lauale, et ta juba pool aastat naeratanud mulle ja nagu kass ümber palava pudru käinud. iseenesest väärib selline julgus austust. ja mine tea, äkki ongi tore tüdruk? tegin otsuse.

mina: "a davai saame kokku siis"
tema: "aga mida tähendaks saame kokku? päeval või öösel?"

huh? öösel? misasja? eem, eino see tüdruk mõtleb ikka ekstra-vasakule:) aga noh, kogusin end kiiresti ja mängisin kaasa: "öösel, ikka öösel:)"

siis uurin kaugel ta on ja ennäe, elab minust paari tänava kaugusel. siit edasi aga jäi asi pooleli, sest mul tuli hoopis mõte brünetile kaunitarile helistada. asjad tuleb ikka tähtsuse järjekorda panna eksole. et kui brünett kaunitar ei saa, ja malbe blondiin ka ei saa, et siis võib mõelda selle palava pudru tüdruku peale.

jätsin msn'i sinnapaika, helistasin ning juhtumisi brünett kaunitar just igavleski kodus. kuna tal oli sõbrants koos tolle boyfriendiga ka külas, siis tirisin kogu seltskonna enda poole. paraku vaatamata sellele, et brünett kaunitar ajas pidevalt mingit seksiteemalist juttu (et tema tahtvat saksa pornot vaadata, et kas ma neid roosasid käeraudu kasutand ka olen, mis mul seinal ripuvad, et kas ma sadomaso seksist olen osa võtnud, et ärgu ma valetagu, et ei ole, et tema võiks mulle näiteks dominat teha jne) ning istus vahepeal oma superminis põlved minu suunas täpselt sedasi, et no täiesti konkreetselt oli näha, et aluspükse tal nüüd küll jalas ei olnud (huvitav, kas ta tõesti teadlikult oma tutti mulle välgutas?) ning et filmivaatamise ajal olid tema superjalad mul süles ning mu käed siin, seal ja kolmanda koha peal, siis kuidagi paigal tammub see asi ikkagi, sest vaatamata seksijuttudele ei kipu praktikas isegi mingit musimomenti tekkima. kusjuures lahkumiskallistuse ajal jäime teineteisele korra otsa vaatama, mille peale ta hakkas naerma ja ütles, et ärgu ma seda küll arvaku, et ta mind musitama hakkab. mille peale ma vastasin, et misasja, ärgu ta ise arvaku, et ma teda musitama hakkan, mida veel, polevat mõtteski. mõttes kiristasin muidugi hambaid samal ajal.

üldse kippus ta külaskäigu ajal ennast kangesti staarina tundma ja kamandama, et ma toogu talle teed ja küpsist ja et talle meeldivatki, kui teda teenindatakse. et tema ise teenindavat ainult siis, kui ta väga-väga armunud on. no tänks. ja loomulikult ma pakun, aga kas selleks peab just kamandamisnalja tegema? sest igas naljas terake tõtt ja nii need asjad tavaliselt alguse saavadki, et alguses tehakse nalja, aga pärast mõeldakse juba tõsiselt. lisaks veel see tutivälgutamisele järgnenud mittemusitamisnali - nii ma seda asja igatahes ei jätnud.

järgmiseks päevaks tõmbasin ühe brüneti lemmikfilmi ja nii muuseas korraks mainisin seda. seepeale küsis ta kohe, et oh, millal ta vaatama saab tulla. ai siis oli küll hea öelda, et kahjuks mul natuke kiire lähipäevil, aga eks ma annan siis teada kui saab. mõte oli selles, et ei maksa siin midagi endast nii ülearu hästi arvata. võibolla sellised mängud on totrad, aga parem karta kui kahetseda. pealegi eks mul oli ju päriselt ka kiire, kuid alati saab valida, kellele seda öelda ja kellele mitte. ega mul siin muud teha ei ole kui loota, et brünett saab sellest aru ning kui ma talle mingil määral ikkagi korda lähen, siis ehk laseb järgmiseks korraks ennast natuke õhust tühjemaks.

olen vahepeal mõelnud, et äkki oleks pidanud selle msn'i palava pudruga hoopis edasi tegelema. nii ilusti pakutakse ju, viisakas oleks vähemalt mekkidagi. teisalt kui on juba pool aastat podisenud, ega ta siis kohe paari päevaga ka vast maha jahtu. ülearu muidugi ei maksa oodata, aga kui on parasjagu ka muid tegemisi, siis pole vast vajadust kohe peale lennata.