malbe blondiiniga suudeldes hommikupäikest vastu võtmas

selsamal peol, kust ma brüneti kaunitari ja ta poisipeaga suudlemiskihulise koju saatsin, käisin ma muidu siiski suht sõltumatuna ringi. nagu varemgi öeldud, ma ei suuda kellegagi klubis käsikäes ringi käia. õigemini käisin ma seal käsikäes rohkemgi kui ühe tüdrukuga ringi, kuid nemad olid kõik sellised head sõbrannad, kellega meil meeldibki selliseid flirdimänge mängida - stiilis "sa oled mu ainus, ma ei jäta sind, ma võtan su, lähme kallis!". flirdime, teeme nägusid ja itsitame.

aga vahest satun ka omapäi tantsuplatsile uitama. mina väga vehkida ei viitsi, higiseks võtab, katsun oma liikumise kuidagi hädapäraselt muusikarütmis hoida ja vaatan pigem niisama ringi. ja ega muud midagi. kõrvalt vaadates tundub nii totter, kuidas kutid mingeid tantsusammukesi imiteerides tibidele igal pool lähemale ujuvad. tsikid tantsivad ringis ja siis üks kutt ka "liitub" nende ringiga, justkui talle ka hullult meeldiks tantsida. tühjagi. tsikid tõepoolest tulevad tantsima, kutid tulevad ainult lantima. mis on ju ok, aga tantsuplatsil tutvumine? no ma ei tea. iseasi, kui on juba eelnevalt tuttav, siis võib muidugi ligi ujuda ja tantsusammudest võib veel liibukaski kujuneda. aga võõrale tsikile sedasi külje alla pugeda?

igatahes, vahin seal ringi ja näen, kena blond tütarlaps, keda varemgi olen klubis näinud korra või paar - vaatab mind, ja naerataaab! nonii. vaata aga, ma meeldin talle. lahe lugu. a ot. mis nüüd saab. mai saa ju ometi siuke samasugune olla, nagu need jubedad tüübid, kes ligi ujuvad. no hüva, mulle ju naeratati, see on nagu iseasi. aga ikkagi. no kuda ma ujun ligi nüüd. ega ta seal siis üksi tantsinud, tsikid ringis nagu ikka. piinlik lugu, aga ma olin päris mitme minuti jagu plindris seal, samal ajal tütarlaps jõudis korduvalt vaadata ja naeratada. st ma muidugi vaatasin ja naeratasin vastu, aga ilmselt ta otsustas, et ma ei jaga ikka üldse matsu, sest ühel hetkel ta lithsalt küünitas ennast sealt sõbrannade vahelt välja, haaras mul käest, ütles "äh, tule siia!" ning tõmbas enda kõrvale.

huh! taevas olgu tänatud initsiatiivikate tütarlaste eest. ühtlasi sain ka kohese indulgentsi ta sõbrannade ees, sest ma ju ei ujund ise, vaid mind tõmmati. edasi progresseerus asi juba suht kiirest liibukateks, mis vaheldusid niisama käest-kinni-ringikäimiste või kuskil seinaääres üksteise-ümbert-kinnihoidmistega. no nagu selliste klassikaliste klubitutvumiste puhul ikka.

tütarlapsest siis. peab ütlema, et mulle mõjub just see, kui keegi oma lihtsuse juures kena on. esiteks puudub igasugune hirm selles suhtes, et kas ta ka ilma võõbata normaljukk on. teiseks on hea mõelda, milline ta veel siis oleks, kui ta ennast üles klopiks. klubitsikkide säärsaapad, tikk-kontsad, napid topid ja liibuvad seelikud on minu jaoks pahatihti veidi ülepakutud ja selles suhtes olen ma kärbsepaberiks riietunud klubibeibedele alati lihtsamaid ja loomulikumaid tüdrukuid eelistanud. malbe blondiini puhul siis teksad, tossud ja minimaalne meik, lisaks veel heledad pikad juuksed, natuke tedretähniline, tukk veidike silmade ees ning malbe naeratus.

õnneks oli mul oidu ka piisavalt ruttu kontakte vahetada, sest nagu minu puhul tüüpiline, kadusin ma mingi moment tal ikkagi käest ära ja nagu eelmises sissekandes juba kirjutasin, kodu suunas liikusin hoopis brüneti kaunitari ja tema suudlemiskihulise sõbrannaga. pärast pornosuudlust brüneti kaunitari silme all jõudsin koju, sättisin ennast juba magama ning saatsin veel öise hüvastijätu-sms'i malbele blondiinile... kuid sain ka kiire vastuse. veel paar sõnumivahetust ja selgus, et ta passis siinsamas mu kodu lähedal taksopeatuses koos paari sõbrannaga. einoh, vups voodist välja, riided uuesti selga ja uksest välja.

ja seal ta oligi, toetus seljaga vastu majaseina ja vaatas oma silme ees oleva blondi tuka tagant, kuidas tal sõbrannad seal midagi omavahel käratsesid. meile need sõbrannad erilist tähelepanu ei pööranud, seega jätkasime malbe blondiinga suht kiirelt sealt, kus klubis pooleli jäi. tema seljaga vastu seina, mina tema vastas, teineteisel ümber kinni, alguses otsmikud vastakuti, siis ninad... hingeõhud soojendasid teineteise nägusid, ootusärevus oli õhus... kuni ühel hetkel puutusid kokku ka huuled ning suudlemine vallandus nagu paisu tagant.

selgus, et taksot ei oodatagi, oodatakse hoopis hommikust bussi. ega midagi, ootame siis. on vähemalt tegevust, millega ootamist sisustada. sedasi taksopeatuses seina najal suudeldes kulus umbes tund, mille jooksul jõudis tõusta hommikupäike, elavneda liiklus ning tekkida ka vilistavaid ja kõvahäälseid lõbusaid kommentaare meie suunas pilduvaid möödakäijaid, kuid sellest kõigest ei lasknud me ennast segada.

saabuv esimene hommikune buss siiski röövis ta minult - aga mul on tunne, et me kohtume veel:)