roosad käerauad ja välkuv tutt

mõni päev tagasi tormasin ühte kesklinna ametiasutusse, kus mul aeg-ajalt on tarvis mingeid asju ajada. ametiasutuse suure ooteruumi ühes nurgas on mingi letike, mille taga seisab aeg-ajalt üks blond pisemat kasvu ümara näoga tütarlaps, kellega me teretame juba... no ma ei tea, üle poole aasta vist. mul polnud aimugi, kust ja miks see teretamine alguse sai ja ma üksnes oletasin, et ju ta on mul mingi tuttav, keda ma ei mäleta. mälu on mul ju nagu ta on. igatahes - teretame, naeratame, naeratame, teretame - ja nii juba pikemat aega.

eile oli selles ametiasutuses veidi pikem järjekord ja ühtäkki tuli pähe - a läheks õige küsiks ta käest? astusin siis juure:

mina: "tere"
tema: "tere:)"
mina: "aga... miks me üldse teretame? oleme me tuttavad?"
tema: "ei ole"
mina: "a miks me siis teretame?"
tema: "noh... lihtsalt. et ilus on?:)"
mina: "aa, ok. a no saame siis tuttavaks kah juba."

surume kätt ning vahetame kontakte. õhtul kodus olles hüppab tema värskelt-saadud msn'i kontaktiga aken lahti.

tema: "no lõpuks ometi võtsid julguse kokku"
mina: "eeem... julguse?" (seejärel seletasin, et pidasin teda ekslikul kombel tuttavaks lihtsalt, aga et vahet pole, sest nüüd oleme ju niikuinii tuttavad)
tema: "ok. mis siis edasi saab nüüd? mul igatahes oli lõbus"
mina: "misasi?"
tema: "noh, et ma sulle juba pool aastat naeratanud ning nüüd sa siis alles tulid
mina: "em... nojah"
tema: "või kas kõik kunagised tuttavad naeratavad sulle, aga käivad ringiga mööda?"
mina: "ot mismõttes?"
tema: "no ega ma seal ainult leti taga olnud"
mina: "?"
tema: "ma olin seal mujal kah. ja naeratasin sulle. aga käisin ringiga mööda. nagu ümber palava pudru"
mina: "ahsoo. ot millal see veel juhtus?"
tema: "talvel. ja naeratasin veel kavalamalt kui täna:)"

ega ma muidugi ei mäletanud seda talvist momenti. aga istusin siis msn'is ja mõtlesin - näe tüdruk laob kõik kaardid lauale, et ta juba pool aastat naeratanud mulle ja nagu kass ümber palava pudru käinud. iseenesest väärib selline julgus austust. ja mine tea, äkki ongi tore tüdruk? tegin otsuse.

mina: "a davai saame kokku siis"
tema: "aga mida tähendaks saame kokku? päeval või öösel?"

huh? öösel? misasja? eem, eino see tüdruk mõtleb ikka ekstra-vasakule:) aga noh, kogusin end kiiresti ja mängisin kaasa: "öösel, ikka öösel:)"

siis uurin kaugel ta on ja ennäe, elab minust paari tänava kaugusel. siit edasi aga jäi asi pooleli, sest mul tuli hoopis mõte brünetile kaunitarile helistada. asjad tuleb ikka tähtsuse järjekorda panna eksole. et kui brünett kaunitar ei saa, ja malbe blondiin ka ei saa, et siis võib mõelda selle palava pudru tüdruku peale.

jätsin msn'i sinnapaika, helistasin ning juhtumisi brünett kaunitar just igavleski kodus. kuna tal oli sõbrants koos tolle boyfriendiga ka külas, siis tirisin kogu seltskonna enda poole. paraku vaatamata sellele, et brünett kaunitar ajas pidevalt mingit seksiteemalist juttu (et tema tahtvat saksa pornot vaadata, et kas ma neid roosasid käeraudu kasutand ka olen, mis mul seinal ripuvad, et kas ma sadomaso seksist olen osa võtnud, et ärgu ma valetagu, et ei ole, et tema võiks mulle näiteks dominat teha jne) ning istus vahepeal oma superminis põlved minu suunas täpselt sedasi, et no täiesti konkreetselt oli näha, et aluspükse tal nüüd küll jalas ei olnud (huvitav, kas ta tõesti teadlikult oma tutti mulle välgutas?) ning et filmivaatamise ajal olid tema superjalad mul süles ning mu käed siin, seal ja kolmanda koha peal, siis kuidagi paigal tammub see asi ikkagi, sest vaatamata seksijuttudele ei kipu praktikas isegi mingit musimomenti tekkima. kusjuures lahkumiskallistuse ajal jäime teineteisele korra otsa vaatama, mille peale ta hakkas naerma ja ütles, et ärgu ma seda küll arvaku, et ta mind musitama hakkab. mille peale ma vastasin, et misasja, ärgu ta ise arvaku, et ma teda musitama hakkan, mida veel, polevat mõtteski. mõttes kiristasin muidugi hambaid samal ajal.

üldse kippus ta külaskäigu ajal ennast kangesti staarina tundma ja kamandama, et ma toogu talle teed ja küpsist ja et talle meeldivatki, kui teda teenindatakse. et tema ise teenindavat ainult siis, kui ta väga-väga armunud on. no tänks. ja loomulikult ma pakun, aga kas selleks peab just kamandamisnalja tegema? sest igas naljas terake tõtt ja nii need asjad tavaliselt alguse saavadki, et alguses tehakse nalja, aga pärast mõeldakse juba tõsiselt. lisaks veel see tutivälgutamisele järgnenud mittemusitamisnali - nii ma seda asja igatahes ei jätnud.

järgmiseks päevaks tõmbasin ühe brüneti lemmikfilmi ja nii muuseas korraks mainisin seda. seepeale küsis ta kohe, et oh, millal ta vaatama saab tulla. ai siis oli küll hea öelda, et kahjuks mul natuke kiire lähipäevil, aga eks ma annan siis teada kui saab. mõte oli selles, et ei maksa siin midagi endast nii ülearu hästi arvata. võibolla sellised mängud on totrad, aga parem karta kui kahetseda. pealegi eks mul oli ju päriselt ka kiire, kuid alati saab valida, kellele seda öelda ja kellele mitte. ega mul siin muud teha ei ole kui loota, et brünett saab sellest aru ning kui ma talle mingil määral ikkagi korda lähen, siis ehk laseb järgmiseks korraks ennast natuke õhust tühjemaks.

olen vahepeal mõelnud, et äkki oleks pidanud selle msn'i palava pudruga hoopis edasi tegelema. nii ilusti pakutakse ju, viisakas oleks vähemalt mekkidagi. teisalt kui on juba pool aastat podisenud, ega ta siis kohe paari päevaga ka vast maha jahtu. ülearu muidugi ei maksa oodata, aga kui on parasjagu ka muid tegemisi, siis pole vast vajadust kohe peale lennata.

malbe blondiiniga suudeldes hommikupäikest vastu võtmas

selsamal peol, kust ma brüneti kaunitari ja ta poisipeaga suudlemiskihulise koju saatsin, käisin ma muidu siiski suht sõltumatuna ringi. nagu varemgi öeldud, ma ei suuda kellegagi klubis käsikäes ringi käia. õigemini käisin ma seal käsikäes rohkemgi kui ühe tüdrukuga ringi, kuid nemad olid kõik sellised head sõbrannad, kellega meil meeldibki selliseid flirdimänge mängida - stiilis "sa oled mu ainus, ma ei jäta sind, ma võtan su, lähme kallis!". flirdime, teeme nägusid ja itsitame.

aga vahest satun ka omapäi tantsuplatsile uitama. mina väga vehkida ei viitsi, higiseks võtab, katsun oma liikumise kuidagi hädapäraselt muusikarütmis hoida ja vaatan pigem niisama ringi. ja ega muud midagi. kõrvalt vaadates tundub nii totter, kuidas kutid mingeid tantsusammukesi imiteerides tibidele igal pool lähemale ujuvad. tsikid tantsivad ringis ja siis üks kutt ka "liitub" nende ringiga, justkui talle ka hullult meeldiks tantsida. tühjagi. tsikid tõepoolest tulevad tantsima, kutid tulevad ainult lantima. mis on ju ok, aga tantsuplatsil tutvumine? no ma ei tea. iseasi, kui on juba eelnevalt tuttav, siis võib muidugi ligi ujuda ja tantsusammudest võib veel liibukaski kujuneda. aga võõrale tsikile sedasi külje alla pugeda?

igatahes, vahin seal ringi ja näen, kena blond tütarlaps, keda varemgi olen klubis näinud korra või paar - vaatab mind, ja naerataaab! nonii. vaata aga, ma meeldin talle. lahe lugu. a ot. mis nüüd saab. mai saa ju ometi siuke samasugune olla, nagu need jubedad tüübid, kes ligi ujuvad. no hüva, mulle ju naeratati, see on nagu iseasi. aga ikkagi. no kuda ma ujun ligi nüüd. ega ta seal siis üksi tantsinud, tsikid ringis nagu ikka. piinlik lugu, aga ma olin päris mitme minuti jagu plindris seal, samal ajal tütarlaps jõudis korduvalt vaadata ja naeratada. st ma muidugi vaatasin ja naeratasin vastu, aga ilmselt ta otsustas, et ma ei jaga ikka üldse matsu, sest ühel hetkel ta lithsalt küünitas ennast sealt sõbrannade vahelt välja, haaras mul käest, ütles "äh, tule siia!" ning tõmbas enda kõrvale.

huh! taevas olgu tänatud initsiatiivikate tütarlaste eest. ühtlasi sain ka kohese indulgentsi ta sõbrannade ees, sest ma ju ei ujund ise, vaid mind tõmmati. edasi progresseerus asi juba suht kiirest liibukateks, mis vaheldusid niisama käest-kinni-ringikäimiste või kuskil seinaääres üksteise-ümbert-kinnihoidmistega. no nagu selliste klassikaliste klubitutvumiste puhul ikka.

tütarlapsest siis. peab ütlema, et mulle mõjub just see, kui keegi oma lihtsuse juures kena on. esiteks puudub igasugune hirm selles suhtes, et kas ta ka ilma võõbata normaljukk on. teiseks on hea mõelda, milline ta veel siis oleks, kui ta ennast üles klopiks. klubitsikkide säärsaapad, tikk-kontsad, napid topid ja liibuvad seelikud on minu jaoks pahatihti veidi ülepakutud ja selles suhtes olen ma kärbsepaberiks riietunud klubibeibedele alati lihtsamaid ja loomulikumaid tüdrukuid eelistanud. malbe blondiini puhul siis teksad, tossud ja minimaalne meik, lisaks veel heledad pikad juuksed, natuke tedretähniline, tukk veidike silmade ees ning malbe naeratus.

õnneks oli mul oidu ka piisavalt ruttu kontakte vahetada, sest nagu minu puhul tüüpiline, kadusin ma mingi moment tal ikkagi käest ära ja nagu eelmises sissekandes juba kirjutasin, kodu suunas liikusin hoopis brüneti kaunitari ja tema suudlemiskihulise sõbrannaga. pärast pornosuudlust brüneti kaunitari silme all jõudsin koju, sättisin ennast juba magama ning saatsin veel öise hüvastijätu-sms'i malbele blondiinile... kuid sain ka kiire vastuse. veel paar sõnumivahetust ja selgus, et ta passis siinsamas mu kodu lähedal taksopeatuses koos paari sõbrannaga. einoh, vups voodist välja, riided uuesti selga ja uksest välja.

ja seal ta oligi, toetus seljaga vastu majaseina ja vaatas oma silme ees oleva blondi tuka tagant, kuidas tal sõbrannad seal midagi omavahel käratsesid. meile need sõbrannad erilist tähelepanu ei pööranud, seega jätkasime malbe blondiinga suht kiirelt sealt, kus klubis pooleli jäi. tema seljaga vastu seina, mina tema vastas, teineteisel ümber kinni, alguses otsmikud vastakuti, siis ninad... hingeõhud soojendasid teineteise nägusid, ootusärevus oli õhus... kuni ühel hetkel puutusid kokku ka huuled ning suudlemine vallandus nagu paisu tagant.

selgus, et taksot ei oodatagi, oodatakse hoopis hommikust bussi. ega midagi, ootame siis. on vähemalt tegevust, millega ootamist sisustada. sedasi taksopeatuses seina najal suudeldes kulus umbes tund, mille jooksul jõudis tõusta hommikupäike, elavneda liiklus ning tekkida ka vilistavaid ja kõvahäälseid lõbusaid kommentaare meie suunas pilduvaid möödakäijaid, kuid sellest kõigest ei lasknud me ennast segada.

saabuv esimene hommikune buss siiski röövis ta minult - aga mul on tunne, et me kohtume veel:)

suudlemishimulised sõbrannade sõbrannad

brünett kaunitar kolis mulle suht lähedale. mina muidugi tema juurde tsekkima. tuli välja, et tal seal mingi sõbrants ka külas. pikk ja kõhn. mustaks värvitud poisipeaga, aga see oli selline naiselik poisipea - pikkade tukkadega nagu jaapani koolitüdrukutel ja tatu libalesbidel. kangesti ekspressiivne ja aktiivne, jutustab, vehib kätega ja vahetab ilmeid nagu püüaks lavaka sisseastumiseksamitel muljet jätta. koleerikuteks vist kutsutakse selliseid.

ajame juttu, sööme maasikaid. poisipea siis avastab, et tahab suitsu teha, aga oh häda, tuld pole kuskil. ma haistan võimalust näidata, kui äge mees ma olen, ja pakun, et lään küsin koridoris naabrite käest. tüdrukud muidugi, et kuidas sa julged, siin ju kõik võõrad. mul muidugi heameel, et saan oma kõvadust näidata. kulub 15 sekundit ja saabun välgumihkliga. õnneuimas sõbranna vajub mulle kaela ja... siis ma näen, kuidas see suu läheneb ja läheneb ja siis ongi ta oma huuled minu omade vastu surunud, vilksti käib keel ka korra mu huulte vahelt läbi ja tänutähemusi lõpeb suure lirtsuva plaksuga. mul muidugi kulmud lendavad lakke ja kõrvalseisval brünetil kaunitaril lõug põrandale, aga poisipeaga sõbrants keksleb juba rõõmsalt koridori suitsunurga suunas.

mõni aeg hiljem asutan ennast minekule. brüneti kaunitariga head-aega-kalli, aga juba tuleb sealt ka poisipeaga sõbranna, kondised käed rõõmsalt laiali. ja tuleb, ja kallistab, kõik on normis, siis aga tõstab oma peakese otse minu näo ette, ajab huuled torru ja täiskäik edasi! nonii. plaks number kaks.

õhtul saame klubis jälle kokku. brüneti kaunitariga terekalli, aga järjekorras kohe järgmine on tema poisipeaga sõbranna ning ma juba aiman, mis siit tulema hakkab. ja täpselt, sealt nad tulevadki, huuled lupsti minu omade vastu ja lirtsudes plaksuv teremusi.

õhtu lõpus saadan tütarlapsed koju. ega ma pole kade, asun keskele ja võtan mõlemal käest kinni, kuid kuna poisipea kargab vahepeal niisama ringi, siis enamjaolt oleme üksnes brüneti kaunitariga kahekesi käest kinni. vahepeal seisatame ja kallistame niisama. noh, jahe on ja sedasi.

nende koduni jõudes teen brünetiga head-aega-kalli nagu ikka, aga kui järg jõuab poisipeaga sõbranna kätte, siis otsustab ta sedapuhku kõik mängu panna ning suudlus kujuneb selliseks huultega/keeltega/ringiratast täiega andmiseks ja püstijalu amelemiseks, millega romantilised komöödiad tavaliselt lõpevad ning pornofilmid algavad. brünett kaunitar kõrval nearab ja ohib läbisegi, et "mis toimub?! mida te teete?! te ei ole enam mu sõbrad!!".

suudluse lõpus vaatab poisipea-sõbrants mulle teravalt otsa, näitab nimetissõrmega mu näo suunas ja sõnab pooleldi sisendavalt, pooleldi ähvardavalt "me veel näeme!".

alles see oli, kui ma ex'i sõbrantsiga peo lõpus suudlema sattusin. no mis värk nende sõbrannade sõbrannadega on ma ei saa aru.

kuidas me naabritüdrukuga keset maadlemist suudlema hakkasime

mõni päev tagasi tulin õhtul tavapärasest hiljem koju, aga koridoris märkasin, et paari ukse jagu kaugemal elava sõbra juures käib miski pidu. ega midagi, astume siis ligemale ja ohoo, korter rahvast täis, mehi-naisi, tuttavaid ja võõraid. sukeldusin siis sisse, aga ega seal kaua jõudnudki olla, kui oli "kop-kop" ning patrull ukse taga. et me pangu nüüd pidu kinni, olevat lärm, öö, naabrite kaebused ja mingi selline teema. nojah, tõmbasime siis sabad jalgevahele, kes kadus trepikotta, kes jalutas niisama koridoris kaugemale, kes üritas toas kapi taha varjuda, sest ega kaugemalttulijatel polegi nii lihtne keset pidu kohe kuskile uttu tõmmata. õnneks mul polnud probleemi paari ukse kaugusele omaenda koju natukeseks redutama minna, kuid juhtumisi paistis sama plaan olevat ka otse üle koridori teisel pool minu vastas elaval blondil rõõmsameelsel naabritüdrukul. olime parasjagu kumbki oma ukse kallal, kui mul tuli järsku geniaalne mõte: "kuule, aga ma tulen hoopis sinu poole? vaatan kuidas sul seal on. pole ju kunagi käinudki. naabrid ikkagi:)".

naabritüdruk on minu vastas elanub juba umbes aasta jagu. ühe korra olen ma ta käest korgitseri laenanud, ühe korra on ta minu juures midagi printinud, aga sellega on meie suhtlemine üldjoontes piirdunud. samas ta on alati sõbralik olnud. noh, eks mina olen ka ilmselt sõbralik olnud. liftis ikka teeme vahest juttu ja ta naeratab ja üldse on kõik olnud selline broo. selline sõbralik.

nüüd kõpsti olin ma tal järsku toas ja kuigi pidu oli just hetk tagasi nagu noaga pooleks lõigatud, siis tuju oli sellest hoolimata veel suts vallatu. istusin siis ta arvutilaua taha, vaatasin natuke ringi ja hakkasin sahtleid vaikselt lahti tõmbama. "oi ei tohi, missa teed, nii pole viisakas!" asus ta mind käsipidi laua juures ära tirima. he-hee, aga noh, inimestel tubades põnevaid kohti teisigi. "hmm, a vaatame mis sul siin riidekapis on?". "oi ei TOOHIII!" ja asus mind nüüd riidekapist eemale tirima. ai aga nüüd ma nii lihtsalt enam alla ei andnud, riidekapp mind ikkagi huvitas. ikkagi pesud-värgid ja mine tea mis saladused. nüüd oligi nii, et tema tiris mind eemale, mina üritasin jälle kapile lähemale nihkuda, tema võttis mind selja tagant mingitesse imehaaretesse, mida ainult naised suudavad maadlemise ajal välja mõelda, mina üritasin ennast jälle lahti punnitada. pusisime ja väänlesime, maadlesime ja kangutasime, itsitasime nagu poolearulised ning hea, et präntsaki põrandale pikale ei käind. kuni momendil, mil olin surunud ta oma kehaga vastu seina, jäimegi nii nagu me olime - veidi higised ja sassis, süda kloppimas ning suud kõrvuni - teineteise vastas hingeldama. üpris ruttu aga jäi kõik kudagi vaikseks - ja siis me hakkasime lihtsalt täiega suudlema.

oi see oli magus. oi oi kui magus see oli. me ei olnud arugi saanud, kuidas see maadlemine meid üles oli kütnud. see oli selline suudlemine, et mulle tundus juba päris kindel, et me hakkame nüüd kohe ja siinsamas seda tegema, otse laelampide kiiskava valguse all. aga siis helises tal telefon. "oi ma pean nüüd minema. ma pean nüüd tõesti minema".

tuli välja, et helistas see kutt, kellega ta oli seal peol olnud. ega mina ei teagi, oli see tal boyfriend või misasi, ei tea ma ta elust ju tegelikult mitte midagi. igatahes selle kutiga oli ta kogu aeg seal peol ringi käinud, nüüd oli see kutt talle helistanud, et "kuule kussa kadusid", mille peale naabritüdruk leidis, et ta peab nüüd kohe minema hakkama. kohendasime "lipsud otseks" ja kui ma pea tüdruku ukse vahelt välja pistsin, siis võis koridori teises otsas näha seda kutti kukalt sügades ringi tatsumas ja nõutult ringi vaatamas, justnagu otsiks kedagi. ma igatahes hüppasin kalpsti üle koridori enda poole ja enne ukse kinnitõmbamist nägin veel, kuidas naabritüdruk mulle süüdlasliku ilmega salaja lehvitas.

järgmine päev suhtlesime sms'ide teel ja selgus, et ta oli juba minema sõitnud ning seda terveks suveks. nojah. aga üleüldse ongi mul see "hunt kodu lähedalt ei murra" filosoofia (ehk samas majas elavate tüdrukutega ma ei semmi). iseasi on muidugi see, et sellest põhimõttest kinnihoidmisega on mul tihtipeale raskusi ning selle vastu eksimise tagajärjeks on rohkem kui ühel korral olnud kergelt armukade naisinimene, kellel samas majas elades on lausa eriti lihtne mind soovi korral kontrollimas käia. vähemasti on nad seni alati kas mitu korrust kõrgemal või madalamal elanud, aga no kujutage nüüd ette, kui selline inimene peaks üle koridori otse teisele poole ust tekkima. ega mul siin muud üle jäägi, kui endale kinnitada, et tegelikult läks mul praegu ju väga hästi.

...aga ikkagi! deem:)

nuuti pättidele, nuuti! (ehk elagu eesti politsei)

kujuta ette, et sa jalutad kena tütarlapsega pargis, käest kinni, kõik on ilus, linnud laulavad ja siis tuleb teil tahtmine seal üks romantiline pargipingipeal-istumine teha. astutegi juba pargipingile lähemale, aga oh horrorit - see koht, kuhu peaks istuma, on täis mingeid tatiseid süljelärakaid ja jalajälgi. ja kogu idüll on lõhutud. no hüva, jalutad kulm kipras järgmise pingini - aga jälle tatt ja muda! jalutad juba hambaid krigistades kolmandani - ning jälle mingi kõnts ja ila! no ajab ikka hinge täis lõpuks.

täna leidsin juhuslikult mingi vene foorumi, kus hädaldatakse, et "pazor, pazor, vaadake mis eestis tehakse, vaadake mis eesti politsei teeb! toredad vene noored lihtsalt istuvad, kedagi ei sega, ja siis tuleb eesti politsei ja vaadake mis teeb!".

aga te vaadake, kuidas need toredad noored seal ka istuvad?! need tõprad on ju needsamad kaagid, pärast kelle lahkumist pole mul tütarlapsega sama pingi peal enam kuskile istuda. nuuti pättidele ma ütlen, nuuti! eesti politsei, pane täiega.


minu poolest võiks selliseid aktsioone parkides rohkemgi korraldada, ehk lõpeb ka see jalgupidi pinkide peale ronimise loll komme ükskord ära.

supermodell, liibukas ja uus tubakaseadus

kõigepealt veidi teemaväline sissejuhatus, aga ma ei saa mitte jätta väljendamata oma ülimat rõõmu seoses jõustunud tubakaseadusega. mõne päeva eest läksin kohe spetsiaalselt kolme erinevasse ööklubisse seda ilmaimet tsekkima. suitsuvaba ööklubi! suitsu sees kulutatud elu enam tagasi ei saa, aga hea seegi, et vähemalt nüüd ja edaspidi ei pea valima heade tuttavatega klubis kokkusaamise ja uute tutvuste loomise või enese mittemürgitamise ja kauemelamise vahel. see valik oli ikka üpris vastik.

ega selle kolmese klubiskäigu ajal midagi muud põnevat eriti juhtunudki, kui et esimeses ja kolmandas klubis ei tundnud minu vastu keegi huvi, teises klubis aga... no tont teab misvärk oli, aga esiteks tuli kohe mingi megailus modell mulle "high-faivi" lööma ja asus pärima, et kuidas elan ja mis teen. ma olin teda korra aasta tagasi näind ja mu enda teada polnud me isegi eriti tuttavad, aga seda ma pean ütlema, et ta on üks ilusamaid tütarlapsi, keda ma näinud olen, nii et ma ei jäänud selle vähese tutvuse üle väga pikalt juurdlema. nonii, seisis siis modell mu kõrval, katsus mind (jutu käigus st, stiilis "oh tead!" ja siis haarab käest või käsivarrest või siis paneb niisama käe mulle ümber ja toetub puusaga minu vastu) ja rääkis midagi, ma samal ajal vaikselt mõtlesin, et huvitav kumb meist nüüd pikem on.

järsku tuleb keegi selja tagant kallistama ja ennäe, üks mu tuttav lühemat kasvu tüdruk, kellega ma ausalt öeldes kah eriti tuttav ei ole, aga ükskord mitu aastat tagasi käisime mingil üritusel kahekesi käest kinni kuskil pimedas hiilimas ja siis veidi vähem aastaid tagasi tegime ühel teisel üritusel saali erinevatest nurkadest väikest silmamängu. aga kogu moos, sisuliselt selline tutvus oligi. a kuna meil oli ka nettipidi kogu aeg vahepeal selline väike flirt õhus olnud, siis minu jaoks oli ta ikkagi rohkem tuttav kui see supermodell ja nüüd siis oligi selline olukord, et ühel pool seisis see "kuku pikali kui ilus" tikk-kontsadel supermodell oma mojitoklaasiga ja tahtis muga rääkida ning teisel pool seises see lüheldane tossudes suht tavaline aga armas netiflirt oma siidriklaasiga ja tahtis rääkida. selge see, et nende jutud omavahel ei ühtinud mitte üks raas, aga mul pold erilist taipu ka seda olukorda kuidagi teisiti lahendada kui tutvustasin neid omavahel - kuigi juba tutvumisest oli näha, et kummalgi oli teineteisest jumala savi. üritasin nende omavahelist juttu ka kuidagi tagant kütta, et näe kui põnev, üks õpib ülikoolis ja teine on supermodell, a üldiselt sain aru, et see oli küll üks neist surnult sündinud tutvustest. õnneks nägin silmanurgast mingeid kolmandaid tütarlapsi ja siis sain kohe vabandada, et "oi näed, tuttavad, ma pean minema!". mul pole aimugi, mis neist kahest sai, aga tõenäoliselt lagunesid nad pärast poolesekundilist kumbki eri suunas üleõlavaatamist lihtsalt laiali.

klubis veel veidike ringi ujudes avastasin saalinurgas tantsu vihtumas kolmanda sebimise julia (tema kohta saab lugeda vanu sissekandeid siit ja siit). peaaegu kohe, kui meie pilgud kohtusid, lukustusime kiirelt ja ilma pikema jututa vastastikusesse liibukasse ja hõõrusime juba täiega, kui mulle järsku selgus, et julia on jumala konditsioonis ju. kaks sõbrantsi-valvurit olid tal ka läheduses patrullimas, aga needki kadusid peagi silmapiirilt. ju see on mingi naistevaheline värk, et antakse mõista: "ärge muretsege, see on õige mees, kõik on normis, võite rahulikult kaugeneda".

nonii, sõbrannad-valvurid jätsid vindise julia minu käte vahele, aga mul on see värk, et mina vindist naist eriti pikalt käsitleda ei taha. see ei tundu eetiliselt kuidagi õige. mis sest, et ma talle ka mittevindisest peast võin meeldida, aga juhul kui ma ise sama vindine ei ole, siis see pole ikkagi eriti õige. nii et kui mulle satub vindine naine, siis on mul kaks valikut - kas ennast kiirelt samasse konditisooni viia ja siis on kõik ok. või siis lasta kiirelt jalga. kuna ma aga pole eriline kõri, siis tavaliselt lõpeb asi kiire jalgalaskmisega ja nii ka seekord. enne seda võtsin vastastikusest hõõrutamisest veel viimast (kusjuures ka supermodell oli vahepeal mingi kutiga tantsuplatsile ujunud, tegi mu liibukatantsu peale selliseid kiitvaid "o-ho-hoo!" nägusid ja viskas jälle high-faivi), aga üsna pea pobisesin juliale midagi stiilis, et pean minema mojitot ostma ning kadusin koos laest lastava suitsupahvakuga.

mõne aja pärast asutasin ennast kolmandasse kluppi minema, aga siis mõtlesin, et ei, tuleb enne minekut korra veel ikka supermodelli tsekkida. ja ennäe, seal ta oligi - istus kaksiratsa mingi kuti süles, rinnad vastu tüübi sihverplaati, ise samal ajal mind lähemale viibates. "saa tuttavaks, see on minu kutt!". ahah:) tegelikult mul isegi ükski närv ei liikunud sees ja mingis mõttes mulle isegi meeldib mulle huvipakkuvate naiste boyfriendidega kiiresti sõbraks saada, sest igasugu boyfriendid, kui selliste naistega lähemalt tuttavakssaamise takistused number üks, on parem juba võimalikult eos neutraliseerida. nii ka nüüd - ajasin supermodelli ja ta poisiga mõnda aega veel mõnusalt mingit pulajuttu, aga siis oli tõesti aeg minema hakata. samal ajal pani modell mulle mitu korda nii jutu käigus kui ka lõpus südamele, et ma pean talle järgmine hommik orkutis mingi scrapi kirjutama ja et ma kindlasti ei unustaks (kusjuures ma ei saanud lõpuni aru, miks või mis teemal).

kolmandas klubis viitasid minu suureks kurvastuseks uuele tubakaseadusele üksnes seinal olevad suitsetamist keelamist sildid, kuid kogu maja oli siukest tossu täis nagu ei iial varem. ilmselt võeti vihaga viimast.

järgmine hommik vaatasin supermodelli okruti-profiili. "single". yeah whatever - no võibolla ongi, aga võibolla on lihtsalt unustanud muuta. üks mu ex ükskord pahandas, et ise käin juba uue tüdrukuga, aga orkutis olen ikka veel "single". ma siis pahandasin vastu, et mul targematki teha, kui kõiksugu ratedes-orkutites igasugu staatuseid edasi-tabasi jebida, iga kord kui mul mingid elumuutused juhtuvad toimuma.

kuidas lõunamaise tüdruku liigne huvi mu maha jahutas

mõned päevad tagasi pidin selle brünetist kaunitariga kokku saama, kellest siin juttu tegin, aga temal olid mingid asjatoimetused ja lükkasime selle edasi. samas mina olin selleks ajaks juba pestud-kustud-kammitud - "all dressed up and nowhere to go" - nii et võtsin siis msn'i ette ja asusin rehitsema. kes on haige, kellel sess, kes tahab niisama puhata, kel õhtuks klubiplaanid (ja kluppi ma EI tahtnud minna). aga siis põmmdi hüppab aken lahti ja juttu teeb üks vitaalne lõunamaise päritoluga tsikk, kelle puhul ma tean täpselt, et ta mind tahab (sest iga kord kui me kokku saame, siis ta teeb mulle väga konkreetselt mittelahtilaskvat liibumiskallistust, rääkimata minu pidevast muidu-kiitmisest ja mulle laialt naeratamisest). põhimõtteliselt oli tal jutt lühike: "hei! oled seal? on sul aega? lähme jalutama?".

tegelikult olin ma seda tüdrukut seni veidi vältinud, sest ta tundus mulle sutsu paaniline. välimusel polnud tal vigagi, keskelt sale, samas lopsakas sealt kust vaja. nägu selline rõõmus ja armas ning lõunamaise päritolu tõttu üldse veidi eksootiline. nüüd ilmus ta nagu maa alt välja just siis, kui ma olin ise juba kergelt melanhooliasse vajumas (sest selleks momendiks oli juba oma 20 kaunitari mulle msn'is ennast viisakalt välja vabandanud), nii et raskes olukorras haarasin "õlekõrrest" ja ütlesin "davai!". sest mine tea, äkki on tore tüdruk? sest tegelikult ma teda ju ei tundnud. ja kuna nüüd tema peale mõeldes käis püksist ka paar tuksatust läbi, siis sellega oli asi otsustatud.

poole tunni pärast saimegi kokku ja sissejuhatavalt tegi ta mulle sellise mittelahtilaskva liibumiskallistuse, et mul oli juba tunne, et natuke veel ning hakkame siinsamas tänaval lambist amelema. ei ei, oot oot nii hästi ma teda ikkagi veel ei tunne. suutsin asja siiski sujuvalt jutustamise peale üle viia ja asusin teda küsimustega endast rääkima panema. üldiselt väga hull ei olnudki, tundus küll veidi pinnapealne lihtsamat sorti tüdruk olevat, aga... aga ajapikku selgus üks palju suurem "aga".

nimelt ta vaatas mulle nii alt üles et anna otsad. esiteks absoluutselt iga asja peale naeris. noh, eks ma ju üritan kah lahe mees olla ja vahest kildu visata, no aga NII kõva naljamees ma nüüd kah ei ole. iga väiksemgi minupoolne remark sai kui mitte suisa naerulagina, siis vähemalt temapoolse naeruturtsatuse osaliseks. sealhulgas ka need, mis üldse naljana polnud mõeldud. mai saanudki aru, kas ta tõesti leidis mu nii marunaljaka olevat või ta lihtsalt punnitas kõvasti, et ma ikka näeks, kui laheda ta leiab mu olevat. igatahes väääga imelik.

ja kui ta just mu "naljade" peale ei naernud, siis rääkis ta niisama, kui tore ja huvitav tal minuga on ja et ega mul ometi temaga igav ei ole. no püha issaristimüristus, mida ma oskan siukse asja peale öelda?

käisime siis linna peal siin ja seal ning lõpuks viisin ta korraks enda poole kah, sest lootsin jätkuvalt, et ehk saab asjast asja. vahepeal jõudis ta minu käest veel mitmel korral pärida, et ega mul temaga ometi igav ole ja ega ma temast ometi juba lahti taha saada, temal on minuga küll nii lõbus, põnev ja huvitav. aargh! iseenestest oli ta ju pandav ja iseenesest olin ma ju kiimas (ja iseenesest oli temagi kiimas, nagu hiljem näitas veel üks juba tuttavakssaanud mittelahtilaskev, liibuv ja veidi nühkiv kallistus), aga no sellise ebakindluse peale ma lihtsalt ei suuda süttida. ja ei suuda ennast ka sundida, et "noh poiss võta nüüd ohjad oma kätte ja ole mees!". sest lihtsalt ei taha. vat sellega just ei taha. sest inimene on tühipaljalt oma käitumisega (mis kõrvalt vaadates on ju igati tore - viisakas, lõbus, sõbralik, flirtiv, aupalik ja mida veel) lihtsalt kõik ära lörtsinud.

jumala eest, ma ei ütle, et tüdruk peab olema külm või suisa bitch, kaugel sellest. aga ma tahan suhelda tütarlapsega nagu võrdne võrdsega - kumbki meist ei ülbitse ega ka lömita, oleme vastastikku sõbralikud ja soosivad, vajalikul määral iseseisvad, aga samas ka teineteist toetavad. no ma ei tea, võibolla mõnel mehel ajab lömitav naine kõvaks, minul igatahes mitte.

korra juba mainisin, et viisin tüdruku lõpuks ka enda elamist üle vaatama. samal ajal tal mingid sõbrad kogu aeg helistasid, aga neile vastas ta pidevalt, et ei saa, on koos sõbraga, on külas jne. ilmselgelt ta püüdis oma kohalolekuaega pikendada ja võibolla isegi lootis, et hakkab mingit värki saama, aga... ühel hetkel ütlesin lihtsalt otsustavalt, et "ok, nüüd ma saadan su koju, pean süüa tegema ja [mull-mull veel mõned ettekäänded]. järgmine kord vaatame siis filmi või midagi". võibolla.

kuidas kõhnal tüdrukul püksilukk lahti oli

käisin ühes teises linnas nö "komandeeringus". kuigi mul on teoorias seal mingeid naistuttavaid, kes tegelikult polegi eriti tuttavad, kuid kes on huvi avaldanud, et me võiks siiski tutvuda, kui ma sinnakanti jõuan, siis tavapäraselt võtsin nimekirja nende nimede ja numbritega sinna kaasa - ja tavapäraselt ei teinud sellega kogu seal oldud aja jooksul mitte midagi. kuni viimase päeva viimaste tundineni, mil sain asjad ootamatul kombel planeeritust varem valmis ja ilm oli ka ilus ning aega nagu oli... nii et lõpuks ikkagi helistasin ühel numbril.

mina: "noh, mina siin, kuidas sul läheb, oled sa linnas". tema: "oi tere! oi just jõudsin kesklinnast ära koju tulla, miks sa ometi varem ei helistanud". mõttes juba ohkasin kergendatult ja ütlesin: "ahsoo, no olgu, teinekord siis". tema: "ei-ei-ei! ma kohe sõidan tagasi, oota, ma olen kolmveerand tunni pärast uuesti seal!". aa no ok siis.

ma ei teagi, kuidas ma selle tütarlapsega suhtlema sattusin, igatahes mingi hajus kontakt oli meil ühe (teadagi millise) pildiportaali kaudu. kes kellele esimesena kirjutas, tont seda enam teab. pildi peal oli ta seks ja ma olin teda korra varem aasta tagasi ka näinud - ning päriselt oli ta natuke vähem seks, kangesti puuderdatud ja hirmsasti kõhn, aga üldjoontes siiski ka sellisel kujul piisavalt seks, et temast huvitatud olla. teadsin ka seda, et üks mu hea tuttav üritas teda rabada, aga sai korvi. mul ei pole kombeks tuttavate naisi rabada, aga mulle meeldis, et ta päris igaühega kaasa ei lähe ja siiski mingeid standardeid omab.

nonii, varsti oligi ta kõpsti kohal. jalutame siis kesklinnas, jõuame kohta, kust avaneb hea vaade, istume-räägime. a igav on. ma hoian vestlust üleval küll, aga tema poolt ei tule küll mingeid huvitavaid teemasid. mitte, et ta ei pingutaks. pingutab küll, aga see mida ta on räägib - no igav on noh. kus ta suveks tööd leidis ja miks talle see töö meeldib (oi haigutust! mu oma viga kah, lolli peaga küsisin ta suveplaanide kohta, a missa võõra inimese käest ikka niimoodi lambist küsida oskad). üritasin siis jutu surmigavatelt tööteemadelt veidi põnevamate teemade ehk suhete peale juhtida, kuid isegi selliseid mulle tavapäraselt pingetpakkuvaid teemasid nagu tüdruku esimene suudlus ja esimene suhe suutis ta kuidagi kuivalt, ebaköitvalt ja fantaasiavaeselt serveerida. ja igasugu asjad hakkavad vaikselt häirima. üpris imelikud seejuures:

- märkan, et tal on püskilukk pooleldi lahti. olgu pealegi, tuli välja, et tal on mingid spetsteksad, kus on kaks püksilukku ja see välimine ei seisa eriti kinni. põhimõtteliselt ju kama ja tühiasi, aga... no ikkagi lahtise püksilukuga tüdruk, mai tea.

- istume lähestikku. märkan, et lisaks puudrikorrale on ta oma vistrikke hirmsasti mingi möksiga sisse mökerdand. noor tüdruk muidugi ja selles vanuses hormoonid hüppavadki sinna-tänna, eks see läheb mööda, nii et selles mõttes kama, aga... ega need mökerdatud vistrikud samas suurem asi vaatepilt ikkagi ei ole. kaugemalt on ta kena, aga lähemalt on kõik see värk näha, kusjuures minu meelest teeb see puudriga mökerdamine asja ainult hullemaks.

- tüdruk võtab meigikotist mingit huuleläiget vist. samal ajal võtan kogu ta meigikoti ja asun selle sisu tsekkima, aga meigikott on seest kuidagi must. kõik need ajapikku pudenenud puudrid ja möksid on sinna koti siseseintele omad jäljed jätnud ja võibolla peaks olema kama, aga... samas sellest mustast kotist ta võtab ju asju ning paneb endale näo peale ja huultele. ei tea, ei istu see määrdund meigikott mulle. mõtlesin, et meigikoti sorimisest tuleb lõbus vahepala, aga olen sunnitud selle hapu näoga talle hoopis kiiresti tagasi andma.

- tüdruk lamab pingil, pea on mul süles. ei ta ei pannud heast peast, ma ise pakkusin - ma ju ikka loodan veel, et see kõik on tühiasi. nüüd aga märkan, et peavõru on kuidagi kulunud ja lakk on maha tulnud. juuksed on ka vist eelmine hommik pestud ja mitte enam esimeses värskuastmes. peanahk ka kuidagi ketendab... ei ei, tuleb ikka niisama kõrvuti istuda nagu enne.

- istume jälle kõrvuti. üldiselt on selge, et kuna jutt on suudlemistest ja suhetest, siis ta oleks valmis seda suudlemise asja proovima küll (mitte et ta seda öelnud oleks, aga kõik märgid näitavad), samas... nüüd tuleb sealt suu poolt mingeid imelikke pahvakuid. no deem! ok, mul oli kunagi külas üks ilus tüdruk, vaatasime filmi, hoidsime käest kinni, aga jeerum mis pahvakuid tal suust tuli. no sõna otses mõttes ma ei hakka ütlemagi millist, teate isegi mis haisu. pärast tuli välja, et see oli ainult esimesel korral nii, sest ta oli hirmsasti närvis ja edaspidi oli kõik super. mõtlesin ka nüüd, et tegelt istub ta siin ju mingi esimest korda mingi võõra poisiga, ju on väike närv ja siis võib igast asju juhtuda, aga...

...aga kõik need asjad kokku, lihtsalt kuidagi lohakas ja räpakas mulje jäi ning seda oli minu jaoks siiski liiast. seega suudlemisesuuna asemel otsustasin võtta püstitõusmise ja "noh hakkame nüüd tagasi minema" suuna. edasist ma suurt ei mäleta. tüdruk lubas mulle mu kodulinnas külla tulla. "ahah, jajah. no eks siis näeb." võibolla.

kuidas keset jalutamist mu voodioskusi uuriti

jalutasin nädal tagasi mingilt ürituselt koju, tee peal tuleb säravi-silmil vastu üks tüdruk ja küsib: "mis teed, kuhu lähed?".

ausalt öeldes oli see tüdruk mulle üksnes häguselt tuttav. samas ma olen harjunud tegema "oo tere-tere!" juttu ka siis, kui mul pole halli aimugi, kellega ma räägin. piinlik ju küsida kah, et ot kust ma sind tean. nii läksin ka nüüd jutuga kaasa ja vastan, et mis siin ikka, koju lähen. a tulgu ma veini jooma, ta just läheb sõbrannade poole. ahsoo? noo - vein, tüdrukud, õhtupoolne aeg ja vabadus - miks ka mitte?

sõbranna juures korteris oli seltskond naisi, kes olid siidrist juba sutsu võtused ning veel üks tuttav kutt. võtsin ka ise mõned lonksud siit ja sealt, järsku heliseb telefon. helistab seesama tüdruk, kes mu kaasa kutsus. "mida kammi?". vaatan toas nõutult ringi ja tõepoolest - teda ennast enam toas polegi. "olen kaks korrust kõrgemal, kui tahad mu kassi näha, tule siia". kassi!? kakoist kassi? justnagu meil oleks mingist kassist ennist juttu olnud? einoh, igasugu lahedaid ettekäändeid mõeldakse välja tänapäeval:) tegelt mind huvitas sealtsamast korterist üks teine plika, aga kuna ta oli juba suts liiga võtune ja me kippusime teineteisest üha rohkem mööda rääkima, siis otsustasin ikkagi ülemisele korrusele ronida.

mis osutus heaks valikuks, sest kutsuja-plika korter oli superlahe - puhas, korras, ilus armas tuba, rõdu ning rõdult suurepärane vaade. ma olen enda elamisega suht rahul ja harva, kui mulle kellegi teise elamine meeldib, aga selle plika korter meeldis mulle küll. mu arvamus kohe hopsti tõusis temast:) küsisin, et kas üürib või ostetud. ostetud. ära ka makstud juba. ohoo! mu arvamus temast tõusis kohe veelgi. kass sai ka moepärast üle vaadatud, aga juba helistati alt korruselt, et no davai rahvas nüüd kluppi. oijuudas, seda ma just olin üritand vältida. oi kuidas on klubidest kopp ees, väiksed korteridpeod on sada korda ägedamad. eriti veel sellised kaheinimesepeod. aga einohh, kui kogu seltskond kluppi vajub, no mida minagi koju siis lontsima hakkan. takkajärgi mõeldes oleks ju võind mingit teemat hakata ajama, et "oo, jääme parem siia, ma toon veel veini", aga noh jah. takkajärgi on kõik geeniused.

klubis ma hajusin ruttu kuskile uttu nagu ikka, aga klubi lõppedes sain väljumise peal jälle kutsuja-plikaga kokku. ta küsis kohe, et "kussa kadusid? ma sind üldse ei näind, oleks suga mõned tantsud teind". seletasin midagi segast vastuseks, aga ise olin saadud egolaksuga suht rahul. uu, või tema tahtis muga tantsusi teha:) kuna ta mulle isegi suht meeldis juba, siis pakkusin, et saadan ta jalutades koju. "ok. aga lähme ringiga." no ringiga siis ringiga. võtsin tal käest kah kinni, et oleks nagu "päris". hakkasime siis minema, aga iga kord, kui oleks vaja olnud temale vajalikus suunas pöörata, ütles ta "lähme veel suurema ringiga" ning pööras sootuks vastupidises suunas.

jalutasime siis öises, inimtühjas, kuid juba valgenevas linnas. ja tema muudkui rääkis. ja rääkis. ohjeerum kuidas ta rääkis. semantikast. filosoofiast. semiootikast. semantilisest filosioofiast. filosoofilisest semiootikast. semiootilisest semantikast. minu osaks jäi "möhöh" ja põhimõtteliselt üritasin paaril korral ka paar tarka lauset vahele panna, et tasemel olla, aga üldiselt oli mul selge, et pole üldse minu teema ja ega ma väga ei viitsind kah.

ja ühtäkki keset seda ilusat kunsti, kultuuri ja filosoofiajuttu küsis ta "a kuidas sa voodis oled?". eijohhaidii?! ot kas ma magasin vahepealt maha midagi? aga ei, täpselt selline lambiküsimus oligi. puterdasin mingi segase vastuse kokku, aga lõpuks õnnestus küsimus ta enda suunas pöörata. "oi, mina olen voodis väga kirglik. seks on üks tähtsamaid asju üldse elus". ma juba rõõmustasin, et ohoh, esiteks plika on ootamatult kompleksivaba ja teiseks, et äkki kuuleb nüüd lõpuks ka midagi põnevat või vähemalt midagi sellist, millest ka mina aru saan. aga ei - järgnes järjekordne loeng, sedapuhku tema isiklikust seksifilosoofiast. no mis oli kah mingis mõttes huvitav ilmselt, aga mul oli sellest jalutamisest juba suht villand, päike muudkui tõusis, jalad järjest tuimemad, kõht järjest tühjem, silm järjest unisem.

tagasi ta koduukse juurde jõudes oli lahkumiskallistus siiski päris mõnus. ta on just õiges suuruses, selline parasjagu pisem ja... tegelt ma juba pooleldi magasin, aga seda ma mäletan, et ikkagi päris mõnus oli.

siis oli paar päeva pausi ja pärast seda olen talle kahel korral helistanud, et davai ma tulen sulle korraks külla (elame lähestikku), aga siis on ta mingit sessijuttu ajand, et tal eksamid ja vaja õppida. võibolla tõesti. võibolla ka mitte. a korter on tal lahe, nii et pärast sessi lõppu ma võibolla proovin veel korra. võibolla.