31. aug 2012

kuidas norras elava iiri tüdruku mõnukirss päriselt kirsimaitseliseks osutus

seoses töökohustustega tegin suve hakul ühe norra-treti, väidetavalt siis maailma kõige kallimas linnas oslos. no eks need hinnad võtsid ikka köhima küll seal, aga muidu igati kena väike linnake, nii et otsustasin kohe alguses vahemaid pigem jalgsi jalutades kui mõne transpordivahendi abil läbida.

ühe taolise hommikuse jalutuskäigu ajal sattusin pisikesele tänavakohvikuid ja pisirestorane täistipitud tänavale. oli veel hommikune aeg, nii et kohvikuid alles avati ning ühest pisirestoranist mööda jalutades silmasin ukseavas imekaunist põllega tütarlast, kes harjaga uksemademelt tolmu pühkis. ta kaunis figuur üksnes registreerus mu teadvuses ning ma jätkasin oma teekonda, kuid juba paarkümmend meetrit edasi jõudnuna hakkas mu peas vasardama "waddafakk? sa oled välismaalasena välismaal ja sa silmad kaunist üksikut tütarlast ja mismõttes sa isegi ei küsi tema käest ühtegi olen-eksinud-turist stiilis küsimust?".

üldiselt pole mul kombeks võõraste tütarlastega suisa tänaval tutvuda (kuigi see on mul alati plaanis olnud, aga pidevalt on kas kiire või saapad lääpas või habe ajamata või sada vabandust), aga no millal siis veel, kui mitte välismaal teha neid asju, mida kodukamaral ei tee. pöörasin kanna pealt ringi ning läksin tagasi. tütarlaps seisis oma harjaga ikka veel ukseavas ning tõstis üllatunult oma suuredsilmad, kui teda kõnetama asusin. ausõna ei mäleta, mida ma konkreetselt küsisin, aga vastuseks naeratas ta täiesti imeliselt päikselist naeratust ning pärast põgusat jutuajamist ukseavas viipas mind restorani siseruumide poole. tal olevat vaja veel koristustöid jätkata, aga kuna kliente hetkel veel polnud, siis võis ta oma toimetamiste kõrvalt ka mu lõpututele "clueless tourist" küsimustele vastata. restoranist välja astusin juba tüdruku nime, FB kontaktide ja telefoninumbriga varustatult - et noh, teinekord ta äkki saab mulle linna näidata või miskit. oh yeah! : )

järgmisel kokkusaamisel teostasime tema poolt läbiviidava mini-ekskursiooni oslo südames, jalutasime pargis, sõime jäätist ning lobisesime maast ja ilmast. tegemist on segaverelise norra-iiri tüdrukuga, kes on küll ka kuskil modelliagentuuri nimekirjas (tema pika kasvu ning hästi saledate ja pikkade jalgade puhul on pannud see mind ka sugugi imestama), aga suvel teenib taskuraha ettekandjana. kokkusaamise lõpus tekkis küsimus, et mida siis järgmine kord teha. "well we could watch a movie at my place?". oh yeah! kuldsed sõnad, eriti kui tüdruk need ise esimesena välja käib : )

järgmine kord tabas mind kultuurishokk. sissejuhatavalt seati sammud - videolaenutusse! ja seal laenutataksegi, raha eest, videokassette. no okei, välismaa värk ilmselt. tüdruk pakkus välja igasugu filme, aga ma valisin välja filmi "hatchiko - the story of a dog". teadsin sünopsise põhjal (koer saadab igal hommikul oma peremehe rongi peale, aga kui peremees töökohal sureb, jääb koer järgmiseks 10 aastaks oma peremeest sinna raudteejaama ootama), et tegemist on vägeva pisarakiskujaga, mille vaatamise ajal ning ka pärast lõppu tüdrukud kindlasti kaissu tahavad pugeda. tüdruku korter asus sealsamas videolaenutuse lähedal - ta elas koos paari sõbrannaga suures mitmetoalises kesklinna korteris ning sõbrannasid polnud õnneks kodus - ning film töötas nagu õlitatult. mis ma lohutuseks muud oskasingi teha, kui kaisutada, pead silitada ja... suudelda. tõepoolest, suudlemiseni jõudsime alles seoses lohutamisvajadusega kurva filmi lõpus, aga tagasihoidlik ja häbelik nagu ma olen, ei käi mul need asjad nii kähku nagu mõnel teisel.

filmi lõppedes oli väljas juba pimenema hakanud ja huvitaval kombel ei tulnud isegi teemaks, et äkki ma peaks nüüd koju minema hakkama. voodi oli tüdrukul sealsamas suures toas kapi taga ja kohati tundub, et võibolla oli tal see algusest peale juba selliselt planeeritudki, but who am I to complain. või siis juhtus see tõesti iseenesest, aga diivanipealsest lohutussuudlemisest sai voodipealne pärissuudlemine ning kuna pisut palav hakkas kah, siis sai termoregulatsiooni eesmärgil ka riideid vähendatud kuni selle piirini, et rohkem vähendada polnud enam võimalik.

järgnevatel detailidel ma pikemalt ei peatu, välja arvatud kaks nüanssi. esiteks oli tüdruk sõna otseses mõttes kirsimaitseline. maitseid on tüdrukutel igasuguseid ja räägitakse mingisugusest muskusest ja millest veel, aga minu jaoks on nad kõik suht neutraalsed olnud. ei midagi erilist ja ka mitte midagi ebameeldivat, aga normaalne. välja arvatud selle tüdruku puhul, kes sealt altpoolt, aga eriti just oma pisikese naudingukirsi pealt, maitses täpselt nagu magus kirss. avastasin endalegi üllatuseks, et see maitseb mulle - kohati tundus, nagu ma oleksin ametis mingi täiesti erilise magustoiduga. võibolla on tõesti mõned tüdrukud tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust? : )

ja teiseks - ma eelistan ennast alati tagasi hoida, et lõplikku naudingut üha edasi ning edasi lükata. kui tüdruk mu eelmises paragrahvis kirjeldatud tegevusele samaga vastas ja ma tundsin, et asi hakkab liiga intensiivseks minema, siis üritasin teda peatada jutuga "wait-wait-wait or else I might come", aga tõstis ainult korraks pea, naeratas oma päikselist naeratust ja ütles "well that's the whole idea, stupid!".

BTW - esmakordselt selle blogi ajaloos on lisatud pildil ka sissekande tegelik peategelane. kuna tegemist on norras elava iiri tüdrukuga, siis pole ilmselt ohtu, et keegi siinsetest lugejatest teda tundma juhtub ning seeläbi asjaosaliste tegelikud identiteedid ning delikaatsed eraelulised detailid vägagi ebadelikaatsel moel paljastatud saaksid.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

pakun blogi ümber nimetada märjaunenäoblogiks XD

Anonüümne ütles ...

Jõhker kepivend oled :D

Säm

Anonüümne ütles ...

see tsikk näeb välja nagu tulnukas. hea maitse sul! :D

 
eXTReMe Tracker