brünett kaunitar kolis mulle suht lähedale. mina muidugi tema juurde tsekkima. tuli välja, et tal seal mingi sõbrants ka külas. pikk ja kõhn. mustaks värvitud poisipeaga, aga see oli selline naiselik poisipea - pikkade tukkadega nagu jaapani koolitüdrukutel ja tatu libalesbidel. kangesti ekspressiivne ja aktiivne, jutustab, vehib kätega ja vahetab ilmeid nagu püüaks lavaka sisseastumiseksamitel muljet jätta. koleerikuteks vist kutsutakse selliseid.ajame juttu, sööme maasikaid. poisipea siis avastab, et tahab suitsu teha, aga oh häda, tuld pole kuskil. ma haistan võimalust näidata, kui äge mees ma olen, ja pakun, et lään küsin koridoris naabrite käest. tüdrukud muidugi, et kuidas sa julged, siin ju kõik võõrad. mul muidugi heameel, et saan oma kõvadust näidata. kulub 15 sekundit ja saabun välgumihkliga. õnneuimas sõbranna vajub mulle kaela ja... siis ma näen, kuidas see suu läheneb ja läheneb ja siis ongi ta oma huuled minu omade vastu surunud, vilksti käib keel ka korra mu huulte vahelt läbi ja tänutähemusi lõpeb suure lirtsuva plaksuga. mul muidugi kulmud lendavad lakke ja kõrvalseisval brünetil kaunitaril lõug põrandale, aga poisipeaga sõbrants keksleb juba rõõmsalt koridori suitsunurga suunas.
mõni aeg hiljem asutan ennast minekule. brüneti kaunitariga head-aega-kalli, aga juba tuleb sealt ka poisipeaga sõbranna, kondised käed rõõmsalt laiali. ja tuleb, ja kallistab, kõik on normis, siis aga tõstab oma peakese otse minu näo ette, ajab huuled torru ja täiskäik edasi! nonii. plaks number kaks.
õhtul saame klubis jälle kokku. brüneti kaunitariga terekalli, aga järjekorras kohe järgmine on tema poisipeaga sõbranna ning ma juba aiman, mis siit tulema hakkab. ja täpselt, sealt nad tulevadki, huuled lupsti minu omade vastu ja lirtsudes plaksuv teremusi.
õhtu lõpus saadan tütarlapsed koju. ega ma pole kade, asun keskele ja võtan mõlemal käest kinni, kuid kuna poisipea kargab vahepeal niisama ringi, siis enamjaolt oleme üksnes brüneti kaunitariga kahekesi käest kinni. vahepeal seisatame ja kallistame niisama. noh, jahe on ja sedasi.
nende koduni jõudes teen brünetiga head-aega-kalli nagu ikka, aga kui järg jõuab poisipeaga sõbranna kätte, siis otsustab ta sedapuhku kõik mängu panna ning suudlus kujuneb selliseks huultega/keeltega/ringiratast täiega andmiseks ja püstijalu amelemiseks, millega romantilised komöödiad tavaliselt lõpevad ning pornofilmid algavad. brünett kaunitar kõrval nearab ja ohib läbisegi, et "mis toimub?! mida te teete?! te ei ole enam mu sõbrad!!".
suudluse lõpus vaatab poisipea-sõbrants mulle teravalt otsa, näitab nimetissõrmega mu näo suunas ja sõnab pooleldi sisendavalt, pooleldi ähvardavalt "me veel näeme!".
alles see oli, kui ma ex'i sõbrantsiga peo lõpus suudlema sattusin. no mis värk nende sõbrannade sõbrannadega on ma ei saa aru.
no nii hea blogi maivõi :D
VastaKustutaKustotsast ta hea on? Hale nohik on ju. Kui mina saaks teada et poiss, kellega ma kohtun, kirjutab meie kohtumisi kuhugi avalikult netti üles, siis sellest hetkest alates jääb kohtumine ka viimaseks. Võimalik, et saab põlvega sinnasamusesse ka, et teaks kuidas käituda.
VastaKustutaMerly.
loomulikult - kui siinsed tegelased oleks seostatavad reaalsete inimestega. aga kuna selliste teemade puhul peab asjaosaliste anonüümsus olema rangelt kaitstud ning enda teada olen suutnud sellest ka kinni pidada, siis ei näe ma ausalt öeldes probleemi.
VastaKustutavõi kui sina merly ikkagi näed, siis äkki seletaksid täpsemalt?
Vaata, nimede muutmisest pole mingit kasu, sest sündmuste järgi tunnevad asjaosalised end ikkagi ära - kas siis tuttavate, sõbrantside või asjaosalise enda lugemise läbi. Ja siis läheb asi karmiks :)
VastaKustutaMerly.
esiteks on eesti 1.4 miljonist elanikust blogide lugejaid võibolla ainult mõnituhat. teiseks on tegelaskujud ja tegevuskohad sedavõrd abstraktsed, et isegi kui mõne asjaosalise veidi kaugem tuttav/sõber/sugulane juhtub seda lugema, siis pole tal siit midagi ära tunda.
VastaKustutajääb üksnes risk, et keegi asjaosalistest endist satub siia lugema, kuid arvetades blogilugejate üliväikest protsenti kogu elanikkonnast, on sellise võimaluse realiseerumise tõenäosus kaduvväike. sellise vähetõenäoliselt realiseeruva riski tingimustes ma seda blogi kirjutangi. kui risk peaks realiseeruma, siis on muidugi "perse majas" nagu öeldakse, aga vähemalt lähemal ajal ma sellesse eriti ei usu.
no juba kisub ulmeliseks ära.
VastaKustutakui vana Sa oled? puht uudishimust kysin,
VastaKustutakatrin
tundub, et katrinil on mingid omapoolsed teooriad minu vanuse osas. kahjuks ei saa ma abstraktsuse säilitamise huvides väga konkreetseks minna, küll aga võin ma katrini teooriaid kommenteerida - juhul kui tal neid on ja ta neid jagada raatsib:)
VastaKustutaMa pakun, et tal on vähem kui kuu pärast täitumas kaunis kahekümne seitsmes eluaastake :)
VastaKustutaNoh, see kaduvväike ei ole enam NII kaduvväike, kui arvestad, et teatav osa elanikkonnast jääb välja juba ainult sellepärast, et sa neid ei sebi (alaealised, ma eeldan, ja vanurid näiteks).
VastaKustutaSamas ma aiman, et nii ilusad tüdrukud, kui need, keda sa sebitavateks pead, ei tunne eluski vajadust blogi kirjutada, veel vähem blogisid lugeda (või kui kirjutavad ja loevadki, siis kindlasti mitte kuigi laiahaardeliselt).
Aga ma ka vahel mõtlen, mis tunne oleks näiteks ennast sellisest blogist leida. Päris perse majas, jah. Ja muidugi - kui nii läheb, siis sa muidugi PEAD sellest ka oma blogis kirjutama! Sest pool selle blogi huvitavusest seisnebki ju teatavas ohuelemendis.
spekulatsioonid on ikka väga konkreetseks läinud juba ma vaatan:)
VastaKustuta:D
VastaKustutaVarsti on üleval kuskil lingid sinu erineavele kontodele orkutis ja kes teab-kus-veel.
aga lugeda on lahe.
Jätka samas vaimus.
To Merly: sebitavusstatistika järgi ma isiklikult küll Sebijat nohikuks ei pea. Veidi edevaks vast ja väikse kiiksuga.
VastaKustutaTo m.: "Samas ma aiman, et nii ilusad tüdrukud, kui need, keda sa sebitavateks pead, ei tunne eluski vajadust blogi kirjutada, veel vähem blogisid lugeda" -
no ma tean küll mitut vägagi ilusat tüdrukut, kes blogi kirjutavad. Miks neil ei peaks "vajadust olema"? Ehk neil on "meestesebimisblogid" :D
Mu meelest oleks päris põnev enda kohta lugeda. Muidugi, kui tekst on negatiivse varjundiga, siis läheb ihu imelikuks, aga see on ju lihtsalt ühe isiku objektiivne arvamus. Ja pealegi, kui ise end ära tunned, siis pole hullu. Kui keegi pooltuttav tuleb ütlema, et jou sa oled blogis, siis oleks persem. Oleneb muidugi kontekstist. Aga vaevalt "ilus blond tüdruk" kedagi solvaks :)
pean paraku tunnistama, et ei ole erilisi teooriaid, lihtsalt blogi lugedes tekib teatud ettekujutus (mitte segi ajada isikliku huviga) kirjutajast (selguse huvides olgu ka oeldud, et ma ei kysinud soovist isikut tuvastada, isegi ei mõelnud selle peale). mina oleksin pakkunud kusagile 20ndate algusesse? sest see oleks lihtsalt loogiline, arvestades viisi, kuidas Sa mõtled ja kirjutad :) huvitav nii või teisiti! päikest!
VastaKustutaKATRIN
to osatleja: sa pidasid silmas ikka kellegi subjektiivset, mitte objektiivset arvamust? ja vaevalt, et blogimine toimub vastavalt inimese iludusele/koledusele. pigem vastavalt vajadusele midagi öelda, midagi endast ära anda. nagu öeldakse, mure jagamine teistega teeb mure väiksemaks. sõltub loomulikult ka sellest, kas üldse osatakse kirjutada. vaevalt, et keegi viitsiks lugeda vigases keeles kirjutatud blogi, või siis idiootse jutuga blogi - ka blogikirjutamine on omamoodi oskus :)
VastaKustutaja sebija kohta võiks äkki oletada, et tegemist on ühikas elava üliõpilasega? pidevad peod, noored naabritüdrukud...sounds like it :)