lõpuks ometi avastasin ühe huvitava tüdruku (kes mind muidugi ei taha)

praeguste sebimistega on täielik nullseis. esimese sebimise nastjaga arutasin kirja teel raamatut, mida ta parasjagu luges. "darwini eksitus". olevat väga huvitav. darwinil polevat üldsegi õigus olnud. huh?! tegin kiire otsingu ja sain teada, et "darwini eksitus" on mingi kreatsionistlik ajupesu ja usupropaganda. mõtlesin, et äkki ta komistas selle raamatu otsa juhuslikult ja saatsin talle lugemiseks järgmised lingid:

http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/16/Areen/Usk.html
http://www.via.ee/content/article/kreatsionism-murrab-sisse
http://targutaja.info/?itemid=13

sellest hetkest alates kadus ta nagu vits vette. toho pele, äkki oli kristlane hoopis? no oleks ma seda teadnud, oleks ma oma suu kinni hoidnud. mitte selleks, et talle püksi pugeda, vaid lihtsalt elementaarsest viisakusest. a no kui nii, siis nii, kust mina pidin teadma.

teise sebimise pille ikka pärib, et äkki ma lähen kluppi. einoh, väga lahe, kuum tibi pärib pidevalt, ega ma äkki temaga samal ajal kluppi satu. a mul on teatud kahtlused selles osas. nimelt on ta haisu ninna saanud, et minuga koos võiks teoorias tasuta sisse saada. oleks veel, et ta teeks juttu mingist filmivaatamisest või mõnest muust toredast ühisest ettevõtmisest, aga tal on ainult see klubijutt. no võib ju veel mõelda, et ta otsib ettekäänet lihtsalt, et minuga juttu teha, aga kui see tõsi oleks, siis no kamoon! me pidime ju minu pool koos filmi vaatama? küll see tal meelde tuleks ja küll ta sellest ka juttu teeks stiilis "millal siis uuesti proovime?", kui ta päriselt huvitatud oleks. ei hakka ka mina talle seda meelde tuletama. võibolla kui õnnestub ta huvi mingil muul moel üles soojendada, siis tuleb see tal endal meelde, aga mina seda esialgu mainima ei hakka.

aga nüüd sootuks uuest tegelasest. käisin sõbra tüdruku sünnipäeval ja seal oli üks väga lahe tsikk. ättitjuudiga, ajudega ja riukalik. ja minust loomulikult absoluutselt mitte huvitatud. seal oli küll teisi tüdrukuid, kes minuga kordamööda õhtu jooksul juttu tegid, mind katsusid, minu vastu toetasid, silma vaatasid, naeratasid jne, ühesõnaga kõiki klassikalisi huvisignaale andsid. kolm tükki olid päris konkreetselt huvitatud ja neljas käis niisama nagu kass ümber palava pudru. milles siis probleem? probleem selles, et kuigi kõik huvilised olid kenad, armsad, sõbralikud ja ka pandavad, siis samal ajal oli üks mitte-huviline oma ättitjuudi ja olemisega lihtsalt nii põrgulikult huvitavam, et teiste jaoks mõtteressurssi lihtsalt ei jätkunud enam. ma muidugi üritasin endale kinnitada, et see mitte-huviline oli minu suhtes külm mitte seetõttu, et ma talle pinget ei pakuks, vaid seetõttu, et tõonäoliselt oli tal endal keegi olemas, kelle kõrvalt mingitele kolmandatele enam mõtteressurssi ei jätku, aga noh... ei saaks öelda, et see väga lohutand oleks.

mingi imenipiga suutsin ennast sealt peolt siiski koos temaga minema ujutada, nii et ühtäkki sammusimegi kahekesi keset pimedat lumist talve kodude poole. ma muidugi ajasin jälle mingit pula suust välja, tundsin ennast lõbusalt ja vabalt ning vaikselt märkasin isegi tema poolt kergeid sulamise märke. ta vastas mulle. vahesti isegi vaatas mu poole. jess! asi liigub! lõpuks oli juba täitsa vestluse moodi. lahkuminemise momendil küsisin, mis ta perekonnanimi on. ta ütles oma nime ja küsis, et milleks mulle see. ütlesin, et otsin ta orkutist üles. ta ütles, et ahah ja seejärel ütlesime headaega. no arvake nüüd, kas sellise nimega tüdrukut on orkutis? muidugi mitte! hea tünn. aga klapib ka ideaalselt tema riukaliku ättitjuudiga. ta ei hakand ütlema kah, et teda orkutis (vähemalt selle nime all) ei ole. las loll otsib:)

teine ja kolmas sebimine - vasta taevast kõik

pidi siis neljapäeva õhtul tulema teise sebimise pille oma saefilmiga. ja teatab tema mulle siis neljapäeva keskpäeval msn'is, et ta käis kinos saefilmi vaatama ja pold pooltki nii õudne kui ta arvas. eino aitäh siis. ja küsis, et mis me siis õhtul teeme. tal töö kestvat üheksani õhtul, siis pidavat ta linna teise otsa minema riideid vahetama ja siis oleks plaan kluppi minna. eino aitäh siis!

aga et kas ma tulen äkki kah kluppi? nojaa, kui ma oleks naiivne, siis ma arvaks, et oh, kuum tsikk kutsub mind kluppi, "jess, jess!". aga ma vist ikka ei ole naiivne. no milleks see klubi. olid siin ju juba palju paremad plaanid. keerutan siis, et ega ma väga klubis ei käi. aga ta küsib veel kolmest asendist, et kas ma siiski tulen kluppi, lähen kluppi, astun vähemalt klubist läbigi või tulen veidi hiljemgi. no tänan ei. mingi paar me ju ei ole eksole. koos me seal niikuinii ei ole eksole. normaalselt tutvuda seal ei saa, rahulikult juttu rääkida seal ei saa ja ainuke kolmas variant ehk avalik amelemine pole minu rida. lõpuks teatab pille solvunult, et nojah, kui mul on midagi paremat teha, siis muidugi. ma ei lase ennast sellest häirida, sest vasta taevast on see teine sebimine nii või naa juba lennanud.

pidin siis reede õhtul minema kolmanda sebimise julia juurde. läksin, ajasin pula, vaatasin mis tal riiulis on, sõin ta mandariine, üritasin vahepeal midagi vene keeles purssida, käskisin tal sirgelt seista ja avastasin, et ta hoiab pead viltu, ühesõnaga mul oli lõbus ja ma tundsin ennast vabalt. jutt on tal isegi normaalne. vähemalt ei ole ta lollpea. õpib ülikoolis kahte eriala korraga. ja siis üritasin enda meelest jutu jõle sujuvalt selles suunas ujutada, et noh "ma nüüd tulin vaatasin kuidas sina elad, tule nüüd vaata kuidas mina elan". ja ei tule?! teeb nägu, nagu oleks jõle väsinud ja ei tea mida... tühjagi ma ütlen, teater puha. reede õhtu ju ja eks tal mingid sootuks teised plaanid olid. tegin siis kähku kaabet, et ma pean niikuinii minema, mul kõht tühi ja vaja süüa. pärast nälgisin veel paar tundi, enne kui toit lõpuks meelde tuli.

koju jõudes vilkus msn'is, et tore oli ja tal nüüd tuju hea ja tulgu ma ikka veel talle külla teinekord. no mis visiitabielu me siin mängime?! ma ei arvagi, et me peaks kohe hops voodisse hüppama, aga ta pole ka mingi ääri-veeri-saame-tuttavaks tüdruk, kui ta nädal tagasi just liibutas ennast minu vastu ja vahepealse aasta muudkui kutsus külla. või äkki on? no olgu pealegi, ühesõnaga vasta-taevast ka see kolmas sebimine ja tegelt ongi aeg juba nimekirjast tsekkida, kes mul seal veel.

kolmas sebimine (julia) - visa tüdruk

see, mida ma siin kolmandaks sebimiseks nimetan, polegi õigupoolest mingi sebimine. vähemalt mingit erilist sebimisplaani mul küll ei ole. pigem on see lihtsalt ühe nõrkusehetke tulemus.

aga mingem ajas aasta tagasi. istun siis mina kodus arvuti taga ja klõpsan himura pilguga internetis erinevate tütarlaste pilte. juhtumisi avastan, et üks nendest elab minust ju üksnes 200 meetri kaugusel - oo rõõmu-rõõmukest! vahetame paar kirja ja paari päeva pärast olengi tal klõpsti külas. tütarlaps on kena, täpselt nii nagu pildi pealgi, sõbralik kah, aga tasapisi selgub paar häirivat asjaolu. esiteks, ja mul on suisa häbi seda häirivaks asjaoluks tunnistada, aga tütarlaps, kellele ma siinse blogi tarbeks panen nimeks julia, on venelane. ma ei tea mis värk on, aga miskit on kogu selles vene värgis teistmoodi. tegelikult on mul ka endal esivanemate hulgas venelasi, seega olen ka ise segavereline, nii et mul ei tohiks mingit haukumist olla, aga ikkagi. midagi selle asja juures mind häirib. neil on nende puutin ja kesktelevisioon ja suured kõrvarõngad ja "pjhemje aktsjent"... ma ei saa midagi parata. ma võin ju sõbralik olla, aga ma ei kujuta ette, et sealt midagi arenema võiks hakata.

teiseks, tasapisi selgus, et kuigi tütarlaps on amatöör-fotomodell, on tal selline suhteliselt lauaga löödud keha. sale küll jah ning kui eraldi võttes rind oli selline normaalne ja puus oli kah selline normaalne, siis kõik kokku oli ikka kuidagi kangesti sirge ja sile - eest, tagant ja külje pealt. ja nii oligi - kultuuribarjääri tõttu mingit olulist vaimset sidet ei tekkinud, laudja keha tõttu erilist panemise isu ka ei äratand ja nii ma sealt ruttu jalga lasingi. ilmselt mina siiski jätsin mingil põhjusel hea mulje, sest juba paari tunni pärast kutsus ta mind sms'i teel ööklubisse (kuhu ma ei läinud) ning kogu vahepealse aasta on ta mulle keskmiselt kord kuus meelde tuletanud, et ma võiks ikka veel talle külla minna (mida ma pole teinud).

kuni siis mõned päevad tagasi nägin teda ööklubis. rõõmustasin muidugi, ammune tuttav ikkagi, kallistasime... ja nii kui ta oma saleda kehaga minu vastu liibus, nii mul miski nõksatas kuskil (püksis ilmselt) ja enne kui ma arugi sain, olin juba jõudnud öelda "oi ma pidin sulle ju külla tulema!". "oojaa!" oli temalt muidugi vastus kiire tulema. täpsem aeg jäi küll kokku leppimata (olin juba vaikselt kahetsema hakanud), aga juba järgmine hommik hüppas msn'i aken lahti "et millal siis?". meenutasin, kuidas see tema liibumine oli siiski päris lahe olnud, ohkasin mõttes ja nii me saabuvaks reedeks tema pool kokkusaamise kokku leppisimegi.

nonäis. nimetagem seda siis libasebimiseks. tegelikult oli plaan siin üksnes täiesti uute inimestega tutvumisest kirjutada, aga olgu pealegi. vaatame siis erandkorras, äkki õnnestub ka seda vana supikest mingil söödaval moel üles soojendada.

esimene sebimine (nastja) - aitab kah

nastja käis külas. nii nagu pidigi. alguses vaatasime temaatilist õppefilmi, kus üks 30-ndates playboy õpetas ühele oma 16-aastasele supikukest sugulasele, kuidas naisi sebida (juhul, kui keegi tunneb huvi, siis filmi nimi oli "Roger Dodger"). ma polnud ise filmi näinud ja arvasin, et äkki nastjal oleks sellest kasu, sest tema sebimisoskused olid ju suht nutused. film oli iseenesest huvitav, aga naise seisukohast kasutuskõlbulikku leidus seal siiski vähe.

rääkisin siis talle ise, et suhetes tuleb tasakaalu hoida. pole mõtet kuskile kõrgustesse ronida, ega ka väga lohisema jääda. võrdse vastastikuse huvi korral on asi ideaalne, aga kui üks armub ja läheb peast segi või vastupidi vajub sootuks ära, siis lendab asi uppi. mitte, et ma väidaks, et ta armunud on või oli (kuigi see asi on tal ikka suht piiripealne), aga ühe poole liigne entusiasm samal ajal kui teine pool alles mõtleb ja kaalub küll kasu ei too. järjepanu kirjutamine, kiitmine ja tänamine, piltide pühendamine ja väljakutsumine... tagatippu olid tal samal ajal jalas punaste südamekestega varvassokid. ükskõik mil moel ennast punastesse südamekestesse riietada enne noormehe juurde küllaminekut - no võiks ikka mõelda natuke:)

enamuse järgnevast ajast istusime voodi peal rätsepaistes praktiliselt ninad vastakuti ja nastja mind-vaatavate volks-volks silmade pupillid olid pidevalt tohutu suured. nii suured, nagu ta oleks laksu all olnud. aga kuuldavasti pidavat sugulise meeldimise/erutuse käigus ka pupillid paisuma, nii et ju see siis see oli. ka jutt keerles suudlemiste ja unistamiste ümber ning kõik oli nagu ideaalne, et keeled vastastikku kurku torgata, ent ometi ma ei teinud seda. füüsiline pool ütles, et ta on armas, tal on suured silmad, ta on just mõnusalt selline natuke pisem (sest endasuuruste mammutnaistega on mul alati natuke imelik), oma pisikese keha kohta tundusid tal olevat ebatavaliselt suured ja seda kutsuvamad rinnad (või siis mingi eriti tragi push-up rinnahoidja)... aga vaimne pool ütles, et mul on temaga igav. uurisin ta huvisid, unistusi, tegevusi, arvamusi - ja mitte midagi sealt ei tulnud, mis mind olulisel määral köitnud oleks.

või äkki peaks tõesti selle tundma-õppimise kuu peale saatma ja lihtsalt keele kurku lükkama? neetud, võibolla ka teda ei huvita see tutvumine mitte-üks-raas? samas mingi murdja ta ju ilmselgelt ei ole. pigem kardan seda, et ma võin ju isegi öelda, et nüüd suudleme niisama ja mingit värki ei ole, aga seepeale löövad tal ikka tunded üle pea kokku ja siis jama kui palju.

õnneks meestesebimise koha pealt selgus, et tal on siiski paar muud varianti kah. kuigi üks nendest tõmbas kahjuks iseendale just äsja vee peale - oli nimelt nastjat just eelmisel reedel välja kutsunud ja samal ajal kui nastja alles mõtles, et kas minna või mitte minna, prahvatas mees, et on temasse armunud. no palju õnne. nüüd ei taha nastja temast kuulda ega näha enam. on mõnel vastu aru.

teine kutt üritab nastjat sebida oma ex'ile mingit armukadedussteeni tegema. umbes et "ma tahan oma ex'i armukadedaks teha, lähme tema nina alla ja suudleme!". kusjuures nad ise polegi omavahel suudelnud veel. no on vast strateegiad. muide see ex on samal ajal ka nastja sõbranna. soovitasin tal sellistest kolmnurkadest eemale hoida, pärast hakkab see sõbranna teda veel vihkama. kui tahab suudelda, siis suudelgu nurga taga, aga mingite kuttide haledate suudlemisettekäänete tõttu pole küll mõtet endale jamasid kaela tõmmata.

nii et isegi kui ma selle esimese sebimise nüüd siinkohal lõppenuks loen, siis ula peale nastja ikka ei jää. mis on hea.

mis edasi? homme tuleb pille (kui tuleb), ülehomme aga... aeg vist kolmanda sebimise sissejuhatus teha.

teine sebimine (pille) - look who's back?

jõudsin pille juba mõttes maha kanda, kui paar päeva hiljem hüppas taas msn'i aken lahti. no mingi huvi tal järelikult ikka on, sest akna-lahti-võtu-initsatiiv on puhtalt temapoolne. küsis, kuidas mul siis "poisteõhtu" läks ka. bluffisin midagi sellest, et oli "hullult äge" olnud ja küsisin kähku, kuidas temal läks. ta jõi sõbrannadega vahuveini, oli ööklubis kuni sulgemiseni, koduteel võttis mingi tuttava auto nad koos sõbrannaga rajalt maha ja pärast seda olevat pidu veel hommikul 11'ni kestnud. hullumajand - on vast võhma mõnedel:)

et inimesest mingit aimu saada, uurisin veel, et mida talle üldse teha meeldib. põhiliselt meeldivat talle pidutseda, mugavaid riideid kanda, ennast koos sõpradega vabalt tunda, rämpstoitu süüa ja televiisorit vaadata. ühesõnaga kaasaegne hedonism:) kuigi jah ausalt öeldes loetelu "ööklubid, riided, peod, rämpstoit, televiisor" teeb mind veidi skeptiliseks, aga püüan siiski avatud meelt säilitada, sest kunagi ei või teada, esmamulje võib ju alati petlik olla.

televiisorijutuga seoses küsis pille mu käest ootamatult, et kas ma "saag 3" filmi olen näinud? üldiselt üritan õudukaid vältida, sest milleks ilmaasjata oma psüühikat traumeerida ja ühtlasi polnud ma muidugi ka seda uusimat saefilmi näinud. seejärel asus pille uurima, et millega ma üldse tegelen, aga nüüd ma asusin juba vaikselt põiklema, sest mul polnud mingit huvi ühe võõra tütarlapse uudishimu msn'i kaudu rahuldama hakata. keerutasingi siis midagi sellist kokku, et asi pole selles, nagu ma ei tahaks endast rääkida, aga need pole enam msn'i teemad. oli see siis nüüd vihje või mitte, kuid nähtavasti tegi pille oma peas kiire arvutuse ja jõudis tulemusele: "äkki ma tulen koos selle saag 3 filmiga sinu poole ja siis räägime?".

noo... las ma nüüd mõtlen natuke... ah no olgu pealegi siis:) väikese graafikusobitamise tulemusena leppisime kokku neljapäevas. ega ma sellest verisest saefilmist muidugi eriti huvitatud ei ole (ja kui üldse koos mõne tütarlapsega mingit filmi vaadata, siis pigem romantikat või sekskomöödiat), kuid kui seda pakub minu pandavusekriteeriumeid mitte ainult täitev, vaid ka ületav tütarlaps, kes toob filmi ise kohale, siis... no võib ju proovida:) jääb ainult loota, et ka vestlus mingi positiivse tulemi annab, sest nagu öeldud, tühipaljast pandavusest minu jaoks siiski ei piisa. eksnäis.

esimene sebimine (nastja) - järeleaitamistunnid

kirjutasin eile õhtul nastjale, et kluppi ma ei tule, kuna pole eriline klubitaja (pealegi vastasel juhul oleks asi juba liigagi "käimise" moodi hakanud tunduma), aga et tulgu ta järgmine kolmapäev minu poole ja ma õpetan talle, kuidas kutte sebida, sest praeguse seisuga teeb ta seda ikka väga valesti. täna ta vastaski, et tal tõepoolest pole halli aimugi, mida tegelikult peaks tegema või kuidas see asi käib. aga et ta tuleb siis järgmine kolmapäev - ja et kas ma hakkan talle siis õpetajaks?

no mis õpetaja mina nüüd olen. teisalt, ma võiks ju lasta tal näiteks sellise nimekirja koostada, kus esiteks on kutid, kes talle meeldivad (sest ega ma ju ainuke ole), teiseks on kutid, kellele tema (vähemalt enda meelest) meeldib ja kolmandaks on kutid, kellega tal vastastikune meeldimine on. ja siis anda talle koduseks ülesandeks sealt järjepanu sebima hakata. ja vahest võib ka minu juures järeleaitamistundides käia. see asi võiks isegi päris lõbus olla:)

esimene sebimine (nastja) - uks ei lähegi kinni?

enne kui ma jõudsin nastja eelmiselegi kirjale vastata, on ta jõudnud mulle juba uue kirja saata. tal tuli mõte. et äkki ma tuleks temaga kluppi reedel. või kui ma sel reedel ei saa, siis järgmisel reedel. või kui ma järgmisel reedel ei saa, siis ükskõik millal. taevane halastus, tüdruk on nii hakkamas, et anna otsad! võibolla peaks talle õpetama, kuidas kutte lantida? mõne nõrgema närvikavaga tegelase peletab selline entusiasm ju hoobilt minema. no eks olin minagi ta mõttes juba maha kandnud, aga seda mitte üliagara suhtearendamissoovi, vaid keskpärasevõitu jutu tõttu.

või peaks siiski veel ühe võimaluse andma? kuigi ma eriti ei usu, et sealt mingit sähvatust tuleb. ta jõudis ühes eelnevas kirjas juba ise vabandada kah (tal neid kirju tuleb varsti nagu vändrast saelaudu), et meie esimesel kohtumisel nii vaikne ja tagasihoidlik oli, kuid - "ega see siis sedasi jää". tagasihoidlikkus polnudki ju probleemiks tegelikult. ammugi veel praegu toimuvat silmitsedes.

ta on ju armsake ning üks kahest eeldustingimusest ehk pandavus on tal sellega täitsa täidetud. aga selleks, et temast ka lahe seltsiline välja areneks, peaks ta mulle oluliselt vähem alt üles vaatama. praegu näen teda oma vaimusilmas aga just sellisena - vaimustusest pärani silmadega mulle alt üles otsa vaatamas - ja paraku see pole see, mida ma otsin.

teine sebimine (pille) - pidur peale ja kokkuvõte

nonii, helistasin pillele kell kolm ja andsin teada, et "mul pole ikka aega linna tulla". tegelikult ma lihtsalt ei viitsinud eriti. pealegi on hea, kui ta ei arva, et ma keel ripakil ta järgi mööda linna lippan.

edasise osas andsin teada, et davai võtku õhtupoole siis sõbranna kaasa, kui ise tahab ja kui too tahab ja kui ikkagi siiakanti tulemas. ühesõnaga andsin alla, sest üldiselt sõbrannade kaasavõtmine ei tõota head. aga et ta ei arvaks, et ma siin niisama ehku peale õhku rippuma jään, siis ütlesin, et andku ka sel juhul kindlasti teada, kui tulemata jätab.

ega ma väga ei imestanudki, kui mõne tunni pärast saabus sms, et tal toimub naistekas, sõbrannad saavad kõik kokku ja ta "kahjuks" kohe kuidagi täna ei jõua. raskesti kättesaadavat ta nüüd vaevalt mängib. oleks ta huvitatud, saadaks ta mingi "naisteka" kus-kuuskümmend ja oleks kõpsti kohal. aga fakt on ka see, et tegelikult oleme me teineteise jaoks suvakad, nii et mis siin ikka tahta.

ma ei jäänud ka muidugi vastust võlgu, andsin sms'iga kiirelt teada, et "väga hea, sobib hästi, mind ka sõber kutsus enda poole, tuleb poistekas, tervita sõbrantse". tühja mind sõber kutsus, istun siin kodus ja toimetan niisama vaikselt, aga et ta ei arvaks, et ma nüüd nukrutsedes kuskile pöialt imema jäin.

teise sebimise võib põhimõtteliselt maha kanda. ega siin mingit sebimist väga olnudki, ta ütles "tsau mis teed", ma ütlesin "tsau tule siia", ta ütles "tsau ma lähen naistekale". ühesõnaga tsau siis.

esimese sebimise nastja andis mulle juba varmalt teada, et talle sobiks minuga kokkusaamiseks kõik õhtud välja arvatud teisipäev... ja veel mingi päev oli. see entusiasm teeb natuke ettevaatlikuks. peaks võibolla nimekirjast hoopis kolmanda sebimise välja vaatama.

teine sebimine (pille) - ja juba hakkab käest libisema

oi pille on nii väsind oma töö juures. ta ikka ei jaksa täna tulla. aga et kas kutse ikka kehtib? ütles, et helistab mulle homme ja ütleb, et äkki tuleb õhtul. ühesõnaga tüüpiline väljakeerutamine, aga ei nii kergelt see tal kah ei lähe. ma ütlesin, et ma helistan talle ise lõuna paiku ja et katsugu selleks ajaks teada, mis õhtul saama hakkab.

ahjaa, ja siis küsis, et kas ta võib sõbranna kaasa võtta? prrr, koos sõbrannadega keerab asi metsa. ei saa talle muidugi ette heita, et ta võõra kuti juurdi üksi tulla ei julge. aga ok, peab ennast talle tuttavamaks tegema. võibolla orgunnin homseks mingi ühise linnasjalutamise, et ta minuga harjuks ja rahuneks - vast läheb tal siis ka sõbranna ja üldse kõik need väljakeerutamistuurid vaikselt meelest. kuum trendibeib nagu ta on, on ta kindlasti maias shoppaja ja kasutaks teda siis vähemalt selles vallas ära, las näitab mulle mingeid paremaid meesteriideid poes, ma ise ei jaga sellest muffigi.

teine sebimine (pille) - sissejuhatus

keset netis lugemist hüppas mul eile msn'i aken lahti ja üks tütarlaps küsis, et "mis teed?" (kui originaalne eksole). sain kohe aru, et sellest algab teine sebimine. ühesõnaga pille on: sale, pikajalgne, pikad heledad juuksed, kuldsõrmused, kaelakeed, miniseelikud. selline tõmbab klubis mehi nagu kärbseid. esimest korda kui teda nägin, siis vaatasin küll, et oi on ikka ilus küll. kuigi üldiselt ma üritan ennast ilu suhtes immuunse hoida ja alati ka mingeid vigu leida, et kainet pead hoida. õnneks pole temagi täiuslik - näiteks on ta suts liiga sale. mõni, kes teda keel pikkas vaatab, ütleks selle peale kindlasti "habras", aga ma üritan asja rahulikult vaadata ja ütlen "kondine".

ühesõnaga pillel oli töö juures igav ja mõtles, et teeks minuga juttu. ei teagi, miks ta minu just välja valis, aga noh kama. ega me mingid lähedased tuttavad eriti ei ole, niisama tuttavad pigem. aga ma asusin kohe asja kallale. pille: "mis teed?". "uurin siin, kuidas arvutis kõrgresolutsioonilist videot vaadata". järgnes pikk kirjeldus, kui äge see on. mis lõppes lausega "tule vaata kah!". "oi täna ma ei saa, mul töö lõpeb hilja (mull-mull, whatever)". ühesõnaga pika ekutamise peale ta siis arvas, et ta homme (ehk siis täna) tuleb. nonäis. ma igaks juhuks võtsin põrandalt tolmu ära, aga ega ma väga hinge kinni ei hoia. me pole varem isegi linnas kokku saanud ja nüüd ta peaks otse minu juurde koju tulema. ausalt öeldes oleks see ühe tüdruku poolt ikka tohutu julgustükk - minna mingi suht võõra poisi juurde otse koju, ammugi kui tütarlaps ise on täitsa pandav (ja ta tõenäoliselet ka teab seda). nii et ma ülde ei imestaks, kui kogu see asi ära jääks.

teisest küljest kuigi välimus on tal suht viimase peal, siis jutu järgi tundus ta msn'is... selline igavlev ja pirtsakas. ei ütleks, et selline iseloom mu lemmikute hulka just kuulub. nagu öeldud, minu eesmärk pole keppens, minu eesmärk on, et kellegagi koos tore oleks. isegi kui ta juhtub täna tõesti tulema, siis minu huvi osas saab määravaks ikkagi see, mis juttu ta ajab ja mis iseloom tal tundub olevat. eee... st ma loodan... sest tont teab, nastjaga mul kiskus ju kah tühipaljast käesilitamisest püksis kitsaks, kuigi jutt oli tal harju keskmine (ja välimuski kaldus pigem tatu-liku armsuse kui klassikalise ilu suunas).

ühesõnaga näis, mis hormoonid asjast arvavad (juhul kui neile täna üldse mingi võimalus antakse).

esimene sebminie (nastja) - epiloog

põrguvärk, nastja hakkab minusse juba armuma. juba ta kirjutas mulle, et tahaks minuga veel kokku saada ning riputas oma profiili minule pühendatud pildi. õnneks mitte nimelise, vaid "sellele toredale sinisilmsele poisile (pluss veel mingi kirjeldus, millega oli selge, et ta mind silmas pidas), kellega eile nii tore oli". ma siis nüüd vastasin, et noh võib ju ikka kokku saada (sest no põhimõtteliselt ju võib kah), aga kui tema küsimus oli pikk ja südamlik, siis minu vastus oli lühike ja lakooniline. kuigi on vist liigne loota, et lühikesed ja lakoonilised vastused kedagi maha jahutaks. me ju ainult silitasime kätt, isegi ei musitand ega midagi, ja juba ta on nii hakkamas. nojah teisalt ta oli juba algusest peale hakkamas, ma tegin lihtsalt ukse lahti, muud midagi.

kusjuures mul oli õigus. kuigi "nastja" on siin üksnes minu poolt talle pandud varjunimi ja tegelikult on tal täitsa eesti nimi, siis kokkusaamise ajal ma küsisin, et kas ta on segavereline. ta ei jõudnud ära imestada, kuidas ma sellest aru sain - tõepoolest, ta olevat geneetiliselt koostumuselt lisaks eestlasele ka ukrainlane ja venelane. no see on ju kohe näha!:) isegi kõrvarõngad olid tal nagu lühtrid.

esimene sebimine (nastja) - kokkuvõte

nastja oli väga tore, aga... täiesti tavaline. ei välimus oli väga armas, aga jutt oli tal üdini harju keskmine. ta oli kõigega nõus, kokkusaamisega, kokkusaamise edasilükkamisega, uue kokkusaamisega, pärast põgusat vestlust ühes linna kohvikus minu poole minemisega, et "filmi vaadata". noh, ja filmi me vaatasimegi. ju ta oleks igasugu muude asjadega ka nõus olnud, aga kogu selle aja jooksul polnud ma selgust saanud, kas ma ikka tahan teda tõsiselt sebida või mitte. äkki oleks pidanud ka suudlemise ja amelemise osas ohjad enda käes hoidma ja siis ma ilmselt ei kirjutaks praegu seda blogisissekannet siin? aga tõesti polnud tahtmist ennast tagant sundida, kui mingit olulist huvi polnud tekkinud. einoh muidugi, hoidsime käest kinni ja silitasime peopesasid ja mul kiskus juba sellestki pükstes kitsaks, aga ikkagi. ei taha tavapärast. tahaks eripärast. peab ikka järgmise sebimise ette võtma.

paabulinnusuled

hirmus himu on endale 22-tolline laiekraanmonitor osta. avastasin, et mul arvuti suudab kõrgresolutsioonilisi filme näidata (teate küll, need kristallselged videod, mida te tehnikapoodides kõige kallimade LCD ja plasmatelerite ekraanidel jooksmas näete) ja küll siis oleks äge neid filme kodus vaadata. mis sest, et mul ühtegi sellist filmi endal pole.

kuid äkki on asi hoopis selles, et kõrgresolutsioonilise laiekraanmonitoriga liimib paremini naisi? "õu beib, lähme vaatame mu tehnika uusima sõna järgi sisustatud kodukinos mõne filmi". olen alati arvanud, et see on nõmeduse tipp, kui mehed oma autode, klotserite ja kingadega naisi liimivad. aga evolutsiooniline olelusvõitlus on halastamatu ja võibolla peaks siiski kaasa mängima?

usutavasti suudan selle ostu enda jaoks mingil muul moel ära ratsionaliseerida. "suurem monitor säästab rohkem silmi". "laiema ekraani peal mahub raamatuid ja dokumente paremini lugema". lõpuks kasutan asja niikuinii filmide vaatamiseks ja naisteliimimiseks - kaks asja, mille jaoks mul praegu tegelikult kõige vähem aega on.

esimene sebimine (nastja) - roheline tuli

kirjutasin nastjale, et davaiks laupäeval siis. ja juba sealt tuligi rõõmus vastus, et "väga hea!".

hmm, aga laupäev on alles ülehomme. täna ma alles vaevu paranen külmetusest, aga homme ilmselt viskun juba aktiivsesse ellu, vaja linna peal asju ajada ja särki-värki. äkki sebiks sealsamas asjaajamiste käigus midagi? polegi kunagi proovinud kedagi sedasi käigu pealt rajalt maha võtta. häbelik ja tagasihoidlik nagu ma olen. enne ikka kurameerin kirja teel, siis kurameerin linna peal ja siis alles kurameerin küünlavalgel.

aga see blogi on nüüd nagu saatan, millele on vaja ohver tuua. ja ohvriks olen mina ise, kes ma homme peaks enne ülehomset esimest pärissebimist ühe poolsebimise tegema. kusjuures mul pole aimugi, milles see poolsebimine võiks seisneda. aga noh, teen mõne võhivõõra naisinimesega juttu ja eks siis näeb, kas õnnestub hormoonid pöördesse ajada või mitte. kõige tõenäolisemalt minu omad lähevad ja temakese omad ei lähe.

esimene sebimine (nastja)

esimesena võtan nimekirjast ette tüdruku nimega... kusjuures ma isegi ei tea, mis ta nimi on. ma olen teda ainult ühe korra ööklubis näinud, kus ta lava eest tanel padarile näppu viskas. meil oli ühe konkreetse asja pärast tarvis maile vahetada (asjaosaliste anonüümsuse huvides ei saa ma seda hetkel täpsustada), aga pärast seda hakkas ta mulle kirjutama stiilis "kuidas läheb? mis teed?" ja sellest ma järeldasin kiirelt, et ta on minust huvitatud. nüüd kui ta viimati mulle kirjutas, et "kuidas sul aastavahetus läks?", siis ma vastasingi, et "kuna sa oled minust ilmselgelt huvitatud, siis saame parem kokku, sest minu seisukoht on selline, et igaühele on viisakas vähemalt võimalus anda". kõlab ilmselt natuke ülbelt, aga ta vastas "oh väga tore!" ja kohtumine oligi kokku lepitud.

see oleks pidanud eile toimuma. aga ma jäin haigeks. täna on juba kobedam olemine ja võibolla siis homme saab see asi teoks, teisalt see pole esimene kord, kui ma tahtlikult või tahtmatult sellistelt kohtumistelt alt olen ära hüpanud. viimase aasta jooksul on seda juhtunud 4-5 korda, iga kord suht samamoodi: lepin minust ilmselgelt huvitatud, kuid mulle sisuliselt võõra tüdrukuga kohtumise kokku ja siis viimasel hetkel on alati mingi põhjus, miks ma minna ei saa. aga kasvõi selle blogi pärast katsun selle asja sedapuhku lõpuni viia:) võibolla osaliselt seetõttu hakkasingi blogitama.

vaatasin nüüd vahepeal spetsiaalselt tüdruku kontost järele, mis ta nimi on, aga siis meenus, et kõik pidi ju anonüümne olema, seega nimetagem teda (ot ma vaatan ta pilti)... nastjaks. kusjuures tal on täitsa eesti nimi, aga ma arvasin, et ta on venelane. ta on selline pisike ja armsake. mitte mingi megakaunitar, aga armas, meenutab natuke neid vene popduo tatu plikasid. saatsingi talle nüüd kirja, et davai laupäevaks olen vast terve. näis mis vastab.

sissejuhatus ja tegelased

niisiis otsustasin blogima hakata ja teemaks väga konkreetselt: mina, naised ja sebimine.

nojah, sõna "sebimine" on muidugi suht totter ja kõlab nagu mingi pubekate praalimine, aga samas midagi paremat ka esimese hooga pähe ei tulnud.

ühesõnaga olen siin pikka aega vaba ja vallaline olnud ja mõtlesin, et sebiks äkki natuke. vallalisus ise on mul suisa abstinents olnud. mingi hetk tundus mingitel kohtingutel käia ja mingite tsikkidega juttu ajada, kes tegelikult absoluutselt pinget ei pakkunud, ikka õudsa ajaraiskamisena. pealegi elus on tohutus koguses muudki huvitavat, mida teha ja millega aega veeta. samas deem, ega hormoonide vastu naljalt ei saa ja mõnikord ikka taban end mõttelt, et "näe mul võiks ka keegi(d) olla". nii ma siis otsustasingi, et peaks siiski asja käsile võtma ning et asi huvitavam oleks, paneks asjade käigu ka blogina kirja.

pika vallalisuse vältel on mul suisa nimekiri tekkinud sobilikest sebimiskandidaatidest (ja-jaa, naerge-naerge). seda nimekirja ma siin ümber trükkima ei hakka, aga lühidalt jaguneb see nimekiri kolmeks: need, keda mina tahaks sebida, need, kes mind tahavad sebida ja need, kellega meil huvi tundub vastastikune olevat. parim variant oleks muidugi sellele vastastikuse huvi nimekirjale keskenduda, aga see on õnnetul kombel kangesti lühike. lihtsaim variant oleks loomulikult see "nemad tahavad mind" nimekiri ette võtta ja loota, et mõne suhtes ka minul lõpuks huvi tekib, aga see oleks kuidagi... nukker. kõige ürgmehelikum oleks ilmselt tegeleda "mina tahan neid" nimekirjaga, et sealt siis "vallutada" ja ennast ilge härjana tunda.

kuldse kesktee, tasakaalu ja harmoonia austajana (mõnikord tuntud ka "otsustusvõimetuse" nime all) võtaks ilmselt igaühest natuke ja vaataks kuidas läheb.

milline on siis reaalne plaan? väga lihtne. võtta nimekirjast tüdruk ette, teha juttu (msn'is, orkutis, maili teel, kusiganes), orgunnida kokkusaamine, vaadata mis inimene on, proovida kas suudelda oskab (kusjuures ma ise eriti ei oska, aga ma teesklen nagu oskaks), kui suudlemine sujub, siis ilmselt astuda õhtu lõpus minu poolt läbi, suudelda veel natuke noja eks siis näeb. kindlasti pole minu eesmärk kedagi voodisse ajada ja ma ei otsi endale ka mingit girlfriendi. mida ma siis tahan? vallalisuse jooksul tekkinud nimekirjast võiks lihtsalt mõned sõbralikud ja lähedased naistutvused sirguda. miski pole muidugi välistatud - äkki tekib girlfriend? kuigi ei kujuta ennast mingis suhtes ausalt öeldes ette. suhte jaoks pole aega ja pole ka huvi. lihtsalt võiks vahest olla keegi, kellega juttu ajada ja asju arutada, kui ta nupukas on ja kellega kallistada ja musitada, kui ta pandav on.

ega ma peale nupukate ja pandavate tegelaste kedagi niikuinii eriti jutule ei võta. pandavus selgub pealevaatamise põhjal ning nupukus selgub vestluse käigus, nii et ega siin suurt muud muret olegi, kui pandavatega vestlus organiseerida ja eks siis näeb, mis edasi saab.