lõpuks ometi avastasin ühe huvitava tüdruku (kes mind muidugi ei taha)

praeguste sebimistega on täielik nullseis. esimese sebimise nastjaga arutasin kirja teel raamatut, mida ta parasjagu luges. "darwini eksitus". olevat väga huvitav. darwinil polevat üldsegi õigus olnud. huh?! tegin kiire otsingu ja sain teada, et "darwini eksitus" on mingi kreatsionistlik ajupesu ja usupropaganda. mõtlesin, et äkki ta komistas selle raamatu otsa juhuslikult ja saatsin talle lugemiseks järgmised lingid:

http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/16/Areen/Usk.html
http://www.via.ee/content/article/kreatsionism-murrab-sisse
http://targutaja.info/?itemid=13

sellest hetkest alates kadus ta nagu vits vette. toho pele, äkki oli kristlane hoopis? no oleks ma seda teadnud, oleks ma oma suu kinni hoidnud. mitte selleks, et talle püksi pugeda, vaid lihtsalt elementaarsest viisakusest. a no kui nii, siis nii, kust mina pidin teadma.

teise sebimise pille ikka pärib, et äkki ma lähen kluppi. einoh, väga lahe, kuum tibi pärib pidevalt, ega ma äkki temaga samal ajal kluppi satu. a mul on teatud kahtlused selles osas. nimelt on ta haisu ninna saanud, et minuga koos võiks teoorias tasuta sisse saada. oleks veel, et ta teeks juttu mingist filmivaatamisest või mõnest muust toredast ühisest ettevõtmisest, aga tal on ainult see klubijutt. no võib ju veel mõelda, et ta otsib ettekäänet lihtsalt, et minuga juttu teha, aga kui see tõsi oleks, siis no kamoon! me pidime ju minu pool koos filmi vaatama? küll see tal meelde tuleks ja küll ta sellest ka juttu teeks stiilis "millal siis uuesti proovime?", kui ta päriselt huvitatud oleks. ei hakka ka mina talle seda meelde tuletama. võibolla kui õnnestub ta huvi mingil muul moel üles soojendada, siis tuleb see tal endal meelde, aga mina seda esialgu mainima ei hakka.

aga nüüd sootuks uuest tegelasest. käisin sõbra tüdruku sünnipäeval ja seal oli üks väga lahe tsikk. ättitjuudiga, ajudega ja riukalik. ja minust loomulikult absoluutselt mitte huvitatud. seal oli küll teisi tüdrukuid, kes minuga kordamööda õhtu jooksul juttu tegid, mind katsusid, minu vastu toetasid, silma vaatasid, naeratasid jne, ühesõnaga kõiki klassikalisi huvisignaale andsid. kolm tükki olid päris konkreetselt huvitatud ja neljas käis niisama nagu kass ümber palava pudru. milles siis probleem? probleem selles, et kuigi kõik huvilised olid kenad, armsad, sõbralikud ja ka pandavad, siis samal ajal oli üks mitte-huviline oma ättitjuudi ja olemisega lihtsalt nii põrgulikult huvitavam, et teiste jaoks mõtteressurssi lihtsalt ei jätkunud enam. ma muidugi üritasin endale kinnitada, et see mitte-huviline oli minu suhtes külm mitte seetõttu, et ma talle pinget ei pakuks, vaid seetõttu, et tõonäoliselt oli tal endal keegi olemas, kelle kõrvalt mingitele kolmandatele enam mõtteressurssi ei jätku, aga noh... ei saaks öelda, et see väga lohutand oleks.

mingi imenipiga suutsin ennast sealt peolt siiski koos temaga minema ujutada, nii et ühtäkki sammusimegi kahekesi keset pimedat lumist talve kodude poole. ma muidugi ajasin jälle mingit pula suust välja, tundsin ennast lõbusalt ja vabalt ning vaikselt märkasin isegi tema poolt kergeid sulamise märke. ta vastas mulle. vahesti isegi vaatas mu poole. jess! asi liigub! lõpuks oli juba täitsa vestluse moodi. lahkuminemise momendil küsisin, mis ta perekonnanimi on. ta ütles oma nime ja küsis, et milleks mulle see. ütlesin, et otsin ta orkutist üles. ta ütles, et ahah ja seejärel ütlesime headaega. no arvake nüüd, kas sellise nimega tüdrukut on orkutis? muidugi mitte! hea tünn. aga klapib ka ideaalselt tema riukaliku ättitjuudiga. ta ei hakand ütlema kah, et teda orkutis (vähemalt selle nime all) ei ole. las loll otsib:)