esimene sebminie (nastja) - epiloog

põrguvärk, nastja hakkab minusse juba armuma. juba ta kirjutas mulle, et tahaks minuga veel kokku saada ning riputas oma profiili minule pühendatud pildi. õnneks mitte nimelise, vaid "sellele toredale sinisilmsele poisile (pluss veel mingi kirjeldus, millega oli selge, et ta mind silmas pidas), kellega eile nii tore oli". ma siis nüüd vastasin, et noh võib ju ikka kokku saada (sest no põhimõtteliselt ju võib kah), aga kui tema küsimus oli pikk ja südamlik, siis minu vastus oli lühike ja lakooniline. kuigi on vist liigne loota, et lühikesed ja lakoonilised vastused kedagi maha jahutaks. me ju ainult silitasime kätt, isegi ei musitand ega midagi, ja juba ta on nii hakkamas. nojah teisalt ta oli juba algusest peale hakkamas, ma tegin lihtsalt ukse lahti, muud midagi.

kusjuures mul oli õigus. kuigi "nastja" on siin üksnes minu poolt talle pandud varjunimi ja tegelikult on tal täitsa eesti nimi, siis kokkusaamise ajal ma küsisin, et kas ta on segavereline. ta ei jõudnud ära imestada, kuidas ma sellest aru sain - tõepoolest, ta olevat geneetiliselt koostumuselt lisaks eestlasele ka ukrainlane ja venelane. no see on ju kohe näha!:) isegi kõrvarõngad olid tal nagu lühtrid.